Päästergrupi asutaja Heiki Valner loomapiinamisest: kõige räigem selle juures on karistamatus ja julmuse ametlik tolereerimine riigivõimu poolt

 (23)
Lisatud politsei kommentaar
Loomakaitse liidu taasasutamine
Loomakaitse liidu taasasutamineFoto: Andres Putting

Loomade heaolu tuli hiljuti jutuks, kui Laagna teel toimunud suures avariis langes õnnetuks ohvriks koer Arina. Kuigi sel juhul oli tegu õnnetusega, siis on Eesti palju neid inimesi, kes loomi teadlikult ja tahtlikud piinavad.

Reedel oli Rauno Märksi juhitavas Retro FM hommikuprogrammis külas vabatahtlik Kelli Samberk, kes rääkis intervjuu ajal Arina saatusest. Ta ütles, et koera raviks korraldati üle-Eestiline korjandus, millega teeniti 31 000 eurot. Koer on saanud praeguseks kodusele ravile ja paraneb jõudsalt.

Teine teema, mis saates kerkis, puudutas loomapiinamist. Kelli jagas kahte rasket juhtumit, mida Loomapäästergrupi asutaja Heiki Valner ka oma blogis jagas.

Kelli rääkis lühidalt mehest, kes harjavarrega kassi peksis, lootes ta surnuks peksta. Ainuke põhjus, miks kass ellu jäi, oli mehe väärarvamus, et kass ongi surnud ja jättis ta sinnapaika. Kass oli aga vaid teadvuse kaotanud ning hiljem suudeti tema elu päästa.

Seotud lood:

Teine puudutas Facebooki grupis "Eestlaste kolmnurk" tegutsevast mehest, kes on varasemalt koerale viina jootnud, aga Kelli räägitud juhtum oli rõvedam. Nimelt, filmis grupi liige seda, kuidas ta kassile rusikaga vastu lõugu lõi ning ta siis aknast välja viskas.

Valner: tunnustan politseid

Heiki Valner on aastaid loomade tervise eest muretsenud ja püüab teha nende kaitsmiseks, mida iganes.

"Nende loomade või lindude nahas ei tahaks meist keegi olla. Seda valu, õudu, abitust ja ülekohut on väga rakse ette kujutada, vaatamata sellele, et erinevatel perioodidel on ju inimloom vaat, et seaduslikult sama hullusti piinanud ja tapnud ka omi liigikaaslasi," rääkis Valner.

"Minu jaoks pole vahet, kas tegu on kassi või koeraga. Ma olen selline liigiülene vennike, kes kummardab elu ja kardab valu. Kui võimalik, siis püüan esimest säästa ja ohvrilt teise ära võtta," sõnas ta.

Heiki Valner jagab politseile loomapiinamist puudutavate juhtumite juures kiidusõnu.

"Politseid ma tunnustan ja sündmuskohale tulnud patrullid on pea reeglina äärmiselt mõistvad, abivalmid ja professionaalsed. Asi läheb lappama kui tuleb algatada kriminaalmenetlus ja ka siin pole asi selles, et uurijad oleksid ükskõiksed või sadistid, vaid neile on antud kindlad käsud ressurssi mitteolulise jama peale raisata. Nii ma olen asjast aru saanud," sõnas Valner omast kogemusest.

Ta jätkas: "Põhimõtteliselt võiks vaid deklaratiivset iseloomu omavad loomakaitseseadused kehtetuks kuulutada, aga see ausus jätaks meie riigist arenenumatele ühiskondadele väga imeliku mulje ja sestap tuleb loomasõbraliku Eesti kuvandi säilitamise nimel riiklikul tasemel edasi valetada ja hämada.

Loom kui pereliige

Paljudel inimestel, seal hulgas avaliku elu tegelastel, on samuti oma lemmikloomad, kellest on lühikese ajaga saanud pereliikmed. DJ Andres Puusepp leiab, et pole vahet, kas piinad inimest või loomad, karistused peaksid olema veelgi karmimad.

"Loom kodus ju ka vajab armastust, tal on tunded ja ta on pereliige. Ma ju koolitan teda, kasvatan, toidan, ostan mänguasju, vajalike koera asju (jalutusrihmad, kaelarihma, maiused,) jne jne. Nagu lapsegagi. Mõistan väga hukka looma piinamise ja ausalt öeldes selle peale mõeldes, et meie seas on inimesi, kes piinavad loomi läheb süda pahaks," ütles Puusepp.

Endine Miss Estonia Madli Vilsar oletab, et loomapiinamise põhjuseks on psühholoogiline jõumäng.

"Need piinajad tunnevad, et nende pisikeste peale viha välja valades saavad nad keegi olla ja tunnevad enda tugevust, mis on äärmiselt õudne. Kindlasti peaks loomade peal vägivallatsenutele olema määratud karistused, mis paneks neid aru saama, et loomakesed on samasugused elusolendid ning et nende tegudel on päriselt elu muutev tagajärg neile endile ja ei saa süüdimatult minema jalutada," ütles Madli.

Lauljal Stefanil päris enda koera ei ole, olles kaotanud lapsepõlves ühe vanadusse ja teise õnnetusse. Nüüd hoolitseb ta igapäevaselt oma tüdruksõbra Victoria tšihuahua Tysoni eest, kes polegi üldse nii kuri nagu neid tavaliselt nähtakse.

"Annetuse kohta ma arvan, et kui Sul on võimalus aidata ja see on kuidagi hingelähedane, siis tundub see mõistlik," ütles ta.

"Kala hakkab mädanema peast"

Kuidas loomapiinamisele lõpp teha? Heiki Valner: "On üks ütlus: "Kurjus võidab siis, kui head inimesed midagi ei tee!" Sestap ärge olge ükskõiksed ja laske halval juhtuda. Ärge minge maaslamajast mööda, olgu ta lind, loom või inimene! Otsige talle abi, kui ise seda anda ei suuda."

Valner jagas ka teist tarkusetera: ""Kala hakkab mädanema peast!", Sestap ärge valige enam riigikogusse praeguseid poliitikuid, sest neile on loomade kannatused ja piinad täiesti ükskõik. Nad on seda tõestanud juba väga pika aja vältel. Riigikogus istuvadki kõige suuremad loomasõbrad ja -vihkajad ning valides praegust seltskonda annate te ise loomapiinamise seaduslikule jätkumisele mandaadi. Seega olete ise selles olukorras süüdi ning hiljem pole mõtet karjuda ja kiruda nagu siga aia vahel!"

Valner lisas, et kõige räigem selle juures on karistamatus ja julmuse ametlik tolereerimine riigivõimu poolt.

"Ei saa kuidagi nõustuda õigeks mõistvate kohtuotsustedega, milles ühel puhul ajas jahimees saaniga koeri taga ja tappis nad peremehe silme all ja teisel juhul murdis mees oma kiisu luud-kondid. Mõlemad väitsid, et tegu oli enesekaitsega ja kohus oli samuti sama meelt, et mehed olid surmasuus," ütles Valner ja lisas, et kõik loomapiinamised on vastikud.

Loomapiinamine on Eestis paraku tavaline nähtus ja Heiki Valneri kogemuse kohaselt on selline olukord nukker. Kui tema oli riigikogus Eestimaa Roheliste fraktsiooni nõunik, siis tuli teemaks ka loomapiinajatele määratud karistuste karmistamine. Valner aga ei saanud loomade- ja inimestevastaste kuritegude karistuste võrdsustamise osas nõus olla, kuna siis tuleks kümme korda rohkem vanglaid ehitada.

"Praegune olukord pole leebe vaid "praegust olukorda" pole olemaski, sest loomapiinajaid reeglina süüdi ei mõisteta! Paneks algatuseks momendil kehtivad seadused tööle ja küll hiljem neid ka karmimaks muuta jõuab. Loomi käsitlevaid seadusi mitmeid ja pea kõigis oleks muudatused vajalikud, kui oleks vaid poliitilist tahet," ütles Valner.

Aastas kümneid rikkumisi

Loomadega seotud süüteod käsitletakse nii väärteo- kui kriminaalkorras. Väärtegusid menetletakse lähtuvalt Loomakaitseseaduse paragrahvis 66 (2) sätestatud karistusmeetmetest.

Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Kriminaalkorras karistatakse süüaluseid loomavastastes kuritegudes Karistusseadustiku paragrahvi 264 põhjal.

Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas või julmal viisil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

Järgnevalt on välja toodud kuri- ja väärtegude arv aastate lõikes. Kuriteod on registreeritud Karistusseadustiku 264 paragrahvi alusel, väärteod Loomakaitseseaduse paragrahvi 662 alusel.

2016. aastal – 51 registreeritud kuritegu, 14 väärtegu;

2017. aastal – 37 registreeritud kuritegu, 20 väärtegu;

2018. aastal – 37 registreeritud kuritegu, 11 väärtegu;

2019. aastal – 37 registreeritud kuritegu, 6 väärtegu.

Registreeritud süütegude põhjal saab järeldada, et juhtumites, kus süütegu oli toime pandud looma vastu, menetletakse juhtumeid enamjaolt kriminaalkorras.

Kroonika pöördus kommentaari saamiseks ka politsei poole, et uurida, kuidas nemad loomapiinamise juhtumeid käsitlevad.

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija Raino Teras sõnas: "Politsei suhtub loomade suhtes toime pandud kuritegudesse täie tõsidusega. Antud tüüpi kuritegude toimepanemisega rikutakse loomade õigust elule, nende elukvaliteeti ning ka elutingimusi. Iga loomapidaja peaks endale looma võtmisel arvestama, et ka loom tunneb valu ja piina nagu inimenegi ning igasugune vägivalla kasutamine looma suhtes on ühiskondlikult taunitav ja juriidiliselt karistatav."

Ta lisas: "Olenemata sellest, kui karmid antud rikkumiste puhul seaduses sätestatud karistused on, tuleb tavakodanikul loomapiinamisest politseid igal juhul teavitada. Kui mõelda, et karistused selliste tegude eest pole karmid ning tavakodanikul tekib taoliste rikkumiste puhul nii-öelda ükskõiksus, siis jäävad ka antud tüüpi kuritegusid toime panevad isikud ehk loomapiinajad seadusega ettenähtud korras vastutusele võtmata."