Kõik soovijad saavad kuulata-vaadata Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisõppe bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe eksameid.
"Eksamitegijad suhtusid sellesse plaani elevusega," kinnitab prof Tõnu Kaljuste. "Eksamit vaid õppejõududele on nad teinud aastaid, aga kui lõpueksamile tuleb ka publik, siis on see midagi erilist iga interpreedi jaoks."

Soome sünnipäev saab tähistatud

2017. aasta on Eestis laste ja noorte kultuuriaasta. Kui Tõnu Kaljustele tehti ettepanek vanalinna päevade avapäeva juhtida, siis otsustaski ta selles päevas ühendada kõik oma elu kultuuri ja noortega seotud tahud.

"Mis need mai viimased nädalad noortele ikka muud on kui eksamite nädalad," märgib ta. "Olen aga EMTAs juba seitsmendat aastat õppejõud ja tunnen, et kui meie üliõpilaste eksamitest üldse midagi teatakse, siis üksnes lavakunstikateedri lõpueksamist. Üldsus ei kujuta ettegi, kuidas lõpetavad näiteks dirigendid ja muusikapedagoogid. Kinnitan, et need eksamid on väga erinäolise ja äärmiselt hea muusikaga kontserdid. Saalis istudes pole tarvis mõelda, mida üks või teine dirigent hindeks saab – võiks jätta hinnetemaailma kõrvale ja kuulata lihtsalt väga head muusikat."

Hommikul on esimene eksam Jaani kirikus, Vivaldi ja Pärdi muusikat, esitavad EMTA koor ja Sinfonietta. EMTA dirigeerimisosakonna bakalaureuse- ja magistrieksamit teevad Karin Kuulpak, Eliisa Sakarias, Pärtel Toompere, Edmar Tuul ja Hee Jun Lim.

Lõuna paiku esitleb Soome üks praeguseid huvitavamaid noori dirigente Sasha Mäkilä oma doktoritööd Soome heliloojast Leevi Madetojast, kes oli Cyrillus Kreegi kaasaegne Soomes. ERSO esitusel kõlab ka teiste Soome heliloojate muusika.

Sümfoonilised klassikud mängivad rokki

Hilisel pärastlõunal tuleb Hopneri maja saalis EMTA dirigeerimisosakonna bakalaureuse- ja magistrieksamil EMTA kooriga vaat et esiettekandele Raimo Kangro teos "Vesised kaanonid".
"See on suurepärane teos, mida pole üldse ette kantud," tõdeb Kaljuste. "Dirigeerivad Mariell Aren ja Mai Simson. Samal kontserdil teeb eksamit ka Hirvo Surva käe all õppinud Lõuna-Korea üliõpilane Jinbok Lee koos Rahvusooper Estonia Noormeestekooriga."

Õhtupoolikul saab Gustav Adolfi gümnaasiumi Mederi saalis kuulata EMTA dirigeerimisosakonna bakalaureuseeksamit. Esinevad kammerkoor Encore, orelil Kadri Toomoja, dirigeerib Karin Kuulpak.
"No ja kuna mulle öeldi, et peakontsert peaks olema õhtul Raekoja platsil, siis minu jaoks oli loogiline, et kui eksamid on tehtud, siis peab järgnema pidu," jätkab Kaljuste. "Leidsin selle peo jaoks sümfooniaorkestrile suurepärase teose, mis väljendab tänapäevase tantsumuusika kõla sümfooniaorkestri seades. Ma ütleksin, et sümfooniaorkester lausa ületab ennast – tema keskelt tulevad peo lõpuks välja pillimehed, kes mängivad ju tavaliselt klassikalist muusikat, ja esinevad nüüd hoopis kui rokkansambel.

Seal Raekoja platsil, see ei ole niisugune kontsert, kuhu sa tuled kuulama, see on kontsert, kuhu tuled liikuma. "Tantsumuusikat kuuldes on veidi rumal paigal olla, vähemalt ühesentimeetrise amplituudiga võiks keha küll muusikas kaasa liikuda."

Kõik need kontserdid on tasuta. Raekoja platsi kontsert avab tänavu ühtlasi ka Nargenfestivali.
"Vanalinnapäevade avapäeva tuleks tervikuna vaadelda kui lavastust," rõhutab Kaljuste. "See on noorte elu üks põhihetki, kui nad oma haridustee lõpetavad ja õhtul lõõgastuvad. Niisugune hetk on olnud kõigil. Vanalinna päevade algus saigi lavastatud kui hetk noore inimese elust."

"Ma ju ütlesin teile!"

Ükskord varem – võib öelda, et päris ammu, mis aastal täpselt, seda Tõnu Kaljuste enam ei mäletanudki – on ta juba vanalinna päevadel esinenud. "Pärast seda mind enam esinema ei palutud," täpsustab Kaljuste. "Asi oli selles, et me laulsime isamaalisi laule, aga nende aeg polnud veel kätte jõudnud. Sellest korrast mäletan ühte toredat vanadaami, kes oli tulnud Ameerikast siia oma sugulasi vaatama. Ta püüdis mu pärast kontserti kinni ja ütles: "Kui te nii edasi laulate, siis olete varsti vabad!"
Ja kui me hiljem kammerkooriga Ameerikas esimesel turneel olime, siis tuli ta minu juurde, et sõnada: "Ma ju ütlesin teile!" See seik ongi mulle seoses varasemate vanalinna päevadega kõige enam meelde jäänud. Iga kunst, mis kõlab vanalinnas, paneb vanalinna elama. Päris alguses olid vanalinna päevad pigem vabameelne, mitte ametlikult korraldatud ettevõtmine, kõik hoovid ja kvartalid elasid, vanalinn kõlas, igal pool lauldi. Need päevad tõid esile Tallinna haruldase arhitektuuri koos kõigi õuede ja meistritega, see festival oli eri kunstižanrite kokkupuutepunkt, mida kõik ootasid."

Jaga
Kommentaarid