Oma sisseastumistest ja mõtetest seoses sellega olid nõus rääkimaMadli (15, Rapla Ühisgümnaasium), Rando (15, Tallinna Inglise Kolledž) ja Mari (16, Kodila Põhikool)

Gümnaasiume ja keskkoole pole Eestis üldse mitte vähe. Enne veel, kui põhikoolilõpetaja saab keskenduda oma lõpueksamitele, tuleb tal edasiõppimishuvi korral teha sisseastumikatsed. Katseid võib teha oma kooli, kuid mõnikord võetakse vastu otsus jätkata haridusteed mujal.

Mis koolidesse oled katseid teinud?

Madli: Hugo Treffneri Gümnaasium ja Miina Härma Gümnaasium.

Rando: Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Inglise Kolledz.

Mari: Pääsküla Gümnaasium, Nõmme Gümnaasium.

Lisaks saab valida erinevate kallakutega klasside vahel, kui sind huvitavad reaalaineid, võidki minna reaalklassi, tahad aga rohkem humanitaari — palun! Sellised jaotused on gümnaasiumides üsna igapäevaseks saanud, kuid lisaks sellele pakub mõni kool ka näiteks eraldi meedia- või spetsiifilisemalt loodusteaduste klassi. Leidub ka spordi- ja tehnikaklasse. Valik on külluslik, kuid millegi põhjal tuleb ometi otsustada.

Miks just sellised koolid valisid?

Madli: Sellepärast, et need on tugevad koolid ja mu vend ja õde käivad HTG-s

Rando: Need tundusid lihtsalt parimad valikud.

Mari: Tahtsin proovida. Ja sinna sai katsetele minna, aeg oli ka sobiv.

Aga nagu juba öeldud — valik on suur ja lai. Kas alati saab hakkama nii, et valid paar kooli välja, teed neisse katsed ja sellega piirdudki või tuleb varuda tagavaravariante ja tagavaravariantide tagavaravariante?

Kas proovid mõnda kooli veel?

Madli: Ei ole veel kindel.

Rando: Ei usu.

Mari: Kindlasti. Praegu tean, et lähen Kuristiku Gümnaasiumi ja Vesiroosi Gümnaasiumi katsetele. Samas mul on päris mitmed koolid veel välja otsitud, kuhu ma proovima tahan minna.

Teatavasti on meil kombeks jagada koolid nö. tava- ja eliitkoolideks. Viimastesse kogunevad kokku helged pead, samas kui tavakoolis võid näha üsna mitmekesist kontingenti. Mine võta siis nüüd kinni, kumb parem on.

Kas sinu meelest loeb tulevikus see, millise gümnaasiumi oled lõpetanud? Kas maakoha gümnaasiumi või eliitkooli?

Madli: Loeb küll.

Rando: Ma arvan, et erilist rolli ei mängi.

Mari: Ei loe, sellepärast, et haridus on ju haridus. Kuigi mõned vaatavad küll, et ennem võtame selle eliitkooli oma kui mingist tundmatust koolist.

Katsed, katsed! Mida lugeda, millest õppida, mis küsimused küll tulla võivad … Vahel võib kogu see tuupimine mõttetu tunduda, sest niikuinii ei suuda ju kõike katsetes sisalduvat ette aimata. Ja mis muud kasu sellest ikka olla võib.

Kas katsete tegemine on mingil moel endale kasulik?

Madli: Jah , igati kasulik, vähemalt minule. Ma sain enesekindlust juurde ja teadmisi saab kontrollida.

Rando: See katsete tegemine oli tegelikult suht paras piin. Mingeid teadmisi ma seal küll nagu eriti ei kontrollinud. Lihtsalt läksin julgelt kohale ja hakkasin lahendama.

Mari: Jah on. Sa saad ennast proovile panna.

Olen ise praegu sisseastumiskatseid tegemas, mitmetel juba käinud ja mõned veel ees. Nagu ütles Madli, saad katsetel oma teadmisi kontrollida, saad ehk sisse natukenegi seda tunnet, mis kevadel, eksamite ajal, ees ootamas. Saad harjutada olukorda, kus sul pole õpikut käekõrval ning kõik on kuidagi rangem ja ametlikum kui tavalise kontrolltöö ajal.

Kindlasti tasub sisseastumiskatsed läbi teha, isegi, kui sa pole kindel, et edasi õppida soovid. Ei tasu mõelda, et ma niikuinii ei oska, mis ma ikka proovin. Sa võid iseend väga meeldivalt üllatada ja julgemakski muutuda, kui selgub, et läheb hästi. Mina pole veel kordagi tundnud, et õudselt raske ja midagi ei oska. Kõik põhineb ju siiski õpitud materjalidel.

Nagu öeldud — palju kisa, vähe villa. Tegelikult pole seal hullu midagi ja paanikat on alati rohkem kui vaja. Mina soovin kõigile põhikoolilõpetajatele ja sisseastujatele omalt poolt igal juhul palju edu. Kui teil vähegi tahtmist ja viitsimist on, saate põhikooli kindlasti lõpetatud ning võite oma haridusteed jätkata just endale sobivas koolis.