Alates üsna pisikesest peale, seatakse meile eeskujuks nii halbu kui ka häid vastassugupoole esindajaid. Halvemal juhul teeb seda lapsevanem, kes teisest lapsevanemast lahku on läinud. "Sa oled täpselt isasse," ütleb ema pojale, kes pätti on teinud. "Ma ei taha, et sinust saaks selline naine nagu su ema, kes ainult meeste raha taga ajab ja näägutada oskab," ütleb isa tütrele. 

Õigupoolest kasvatatakse meid maast-madalast otsima ja leidma vastassugupooles juurdunud vigu, justkui oleksime me ise kõigi teiste silmis ideaalsed. Seda me aga paraku ei ole. Kui probleemiks on see, et mõni noormees ei ole piisavalt mehine, et lambipirni või katkist toru vahetada, siis mõni teine naine on ise võimeline käe külge panema. Mõni naine ei ole loomult osav kokk, kuid selle eest on seda tema mees.

Kuigi ma olen üldiselt poolt, et naised peaksid rohkem naised olema ja mehed mehed, siis päriselus ei ole kõik tüdrukud Barbie'd ja poisid Kenid. Tähtis on see, et kaks inimest teineteist täiustaksid ja partneri häid omadusi hinnata suudaksid.

Kui kaks inimest otsustavad koos olla, siis tuleks teist julgustada ja hinnata tema häid omadusi, mitte otsida alatasa vigu. Loomulikult on oluline, et mõlemad kasvaksid ja areneksid, kuid ainult piitsa ja präänikuga kaugele ei jõua. Igaüks tahab ennast hinnalise ja väärtuslikuna tunda. Armastus ja tunnustus aitavad meil kasvada samas, kui pidev näägutamine ja etteheited meid maad ligi suruvad nii, et igasugune soov ja tahe endast parim anda, närtsib.

Keegi ei ole ideaalne. Selle asemel, et kleepida üksteisele külge solvavaid ja kritiseerivaid silte, tuleks rohkem näha inimeste potentsiaali ja siis neid selles suunas innustada. Elu ei ole muinasjutt ja nendest tuntud ideaalseid ja õilsaid printse ja printsesse ei ole päriselus olemas. Meil kõigil on kellegi silmis vead, seega tasuks valutult reaalsusesse naasta ja omada rohkem usku sellesse, mis meil on mitte sellesse, mis meil enda meelest võiks olla. Kuskil mujal ei pruugi tingimata taevas sinisem, rohi rohelisem ja partner täiuslikum olla.