Viimased 2 kuud oleme tülitsenud pea iga nädal. Asi sai alguse jõulude ajal, kui ma tema juures käisin. Siis ta lubas minu juurde tulla ja see ka lubaduseks jäi. Kord lubab et tuleb reedel ja siis neljapäeval ütleb: “Ma ikka ei saa, mul on vaja seda teha ja mul ei ole nagunii raha!”. Siis väidab et raha ta ei saa ennem kui.. Esimene kord ma mõistsin teda, kuid kui neid kordi aina juurde tuli, ma sain juba veidi pahaseks. Ükskord ta ka valetas mulle. Kui ma enda reisilt tagasi tulin soovisin kohe kokku saada, kuna polnud kaua näinud, siis ta ütles, et ta ei saa see nv, kuna ta peab minema
perekondlikule üritusele. Aga ta ei teadnud, et ma ta õega nii hästi läbi saan ja ta õde rääkis ta sisse. Õde ei teadnud sellest valest midagi ja ta ei osanudki arvata et nii võib juhtuda. Siis oli ka see meie esimene kõige jubedam tüli üldse. Aeg läks.

Nimelt ei näinud me kuskil 3 kuud, siis ma otsustasin ise sinna minna. Läksin. Saime ühe päeva koos olla ja siis tuli järgmine tüli.

Meie tülid tulevad pidevalt selles, et ma olen pahane, kuna ta ei pööra mulle piisavalt tähelepanu .. On pidevalt arvutis, teeb seal midagi, minuga väljas käia ei viitsi. Ta ei viitsi midagi teha. Ta on ülbeks läinud ja on ropendama hakanud. Mida ta tavaliselt ei tee.

Olen oma sõbrannadega arutanud seda teemat. Nemad arvavad, et ma peaksin ta maha jätma.. Aga see on esimene kord kui ma tunnen, et mulle tõesti meeldib keegi ja kuna ma olen ka selle suhte nimel palju vaeva näinud, siis ei taha seda nii kergesti käest ka lasta.

Selles suhtes olen andnud mina 110% ja tema vaevu 20%.. Ta ei ole poole aasta jooksul käinud minul külas, pidevalt käin mina, kuna tema soovib … ja loomulikult ma soovin teda näha.

Muidugi ei ole ka mina selles loos süütuke, kuna ma tõesti olen nagu kaagutaja ta kallal. Ma olen koguaeg vihane, kui ta midagi teeb valesti. Temaga ei saa viimasel ajal üldse rääkida.Ta iga teine vastus on MA EI TEA! Ja kui ma püüan asju sirgeks rääkida, siis tema ei taha sellest kuuldagi.
Tema oleks rõõmus nii, et me üldse seda teemat ei puudutaks ja oleksime niisama facebook’i suhtes. Kuna me tõesti näeme harva. Kuid minule ei meeldi see. Ma ei tea tõesti mida teha.. Palun aidake!!! Sai küll veidi segane kiri, kuid loodan et oskate nõu anda.

K., 17.

Dr Noormann: Selles loos peaks eraldi arutama kahte teemat. Esimene on Sinu poisi käitumine. Kõige iseloomustavam on tema valetamine ja täitmata jäetud lubadused, mis tegelikult on ju samuti valelikkus. Ega see Sinu jaoks meeldivalt ei kõla, aga valetatakse ja antakse tühje lubadusi inimesele, kellest ei hoolita, kellest ei peeta lugu, keda ei armastata, keda ei austata. Mõtle enda peale — kui tahad mõnest tüütusest lahti saada, on kerged suust tulema sõnad “eks näis”, pärastpoole”, “eks ma kunagi helistan sulle”. Ja kui lausa valetada ei taha, on alati vabandav argument “ma ei tea”.

Teine on sinu tänitav käitumine, mida isegi kaagutamiseks nimetad. Tänitamine, noomimine, kritiseerimine, selliste küsimuste esitamine, millele on raske vastata või õigupoolest polegi vastust (“kuidas sa võid niiviisi…”, “miks sa küll selline oled?”, “miks sa minu peale ei mõtle? jne) on kõik tunnustuse vastandid. Poisi psüühika võtab Sinu sellist käitumist samuti, nagu Sina tema oma — rahulolematusena suhtega. Kui soovid seda suhet parandada, või tegelikult juba päästa, pead vältima senist kritiseeriv-süüdistavat suhtumist ja selle demonstreerimist. Leia selles suhtes ja oma poisis kõigepealt kõike head ja optimistlikku ning rõhuta seda komplimentidega ja hinnangutes. Poisi alateadvus tahab tunda, et ta on selle tüdruku jaoks parim, kes ta suhtlusringis on, mitte paha koolipoiss, keda tuleb enda jaoks veel sobivaks koolitada.

Jaga
Kommentaarid