Ta rääkis mulle pikalt ja laialt, et tal on viimasel ajal päris keeruliselt läinud — kuidagi oli ta põhiharidusega kohalikku supermarketisse tööle saanud. Kuna oli emadepäev, üritasin teda lohutada: “Vähemalt ei pea sulle head emadepäeva soovima, hehe!” Ta vastas selle peale: “Tead, tegelikult… mul on nüüd laps.”

Pidin kuni bussi tulemiseni veel mitu minutit tema seltskonnas seal seisma. Järsku polnud meil enam millestki rääkida. Tahtsin maa alla vajuda! See on mu elu kõige piinlikum vahejuhtum.