Kui suure üllatusena tuli kutse presidendi vastuvõtule?

Presidendi kutse sain novembri lõpus ning alguses tundus, et keegi tahab minu üle nalja visata. Teisel korral lugedes taipasin, et see on reaalne kutse ning siis oli juba palju teatamist sugulastele.

Kelle valisid kaaslaseks? Miks?

Kaaslaseks valisin sõbranna, kellega võis kindel olla, et tantsupõrandal häbisse ei jää, sest alguses kartsin, et tuleb tantsida ning tunnistan, et viimasel ajal pole ma just eriline tantsulõvi. Kahjuks ei tulnud tantsust sel aastal midagi välja, aga siiski oli lõbus õhtu.

Mida huvitavat vastuvõtul juhtus?

Vastuvõtt oli huvitav, omaette elamus. Eriti meeldis kontsert, mis oli kohapealt vaadates ikka väga võimas elamus. Sain teada, kuidas inimesed käituvad kaamerate taga ning mida tähendab presidendi kätlemise järjekorras ootamine, mis kestis umbes 20 minutit. Samuti sain oma silmaga näha meie kuulsamaid tegelasi ning neile head vabariigi aastapäeva soovida.

Millest tuli idee luua õpilasfirma?

Soov luua õpilasfirma oli meil (Üllar Kivilal, Rait Rahul ja minul) kohe 11. klassi alguses ning meeskond oli meil juba päris algusest peale paigas. Erilist motivatsiooni süstis meile majandusõpetaja Karmo Kurvits, kes hakkas meisse uskuma juba pärast esimese tumba nägemist.

Meie esialgne idee oli müüa käekellarihmu, aga ühel laadal septembri alguses märkasin ma hunnikut rehve ja käisin välja idee need kokku ühendada. Rait ja Üllar tulid mu ideega kohe kaasa ning kolmekesi lõime uue toote – loodussäästliku tumba.

Miks panite firma nimeks Pääsuke?

Firma nimi tekkis, kui kõndisime kolmekesi Tartu Tammelinnas Pääsukese tänaval ja Rait tegi nalja, et firma nimi võiks olla Pääsuke. Hiljem mõtlema hakates avastasime, et see oleks sellist toodet müüavale firmale väga hea nimi, sest on eestipärane ja sooja kõlaga sõna. Meie sihtgrupiks olid ikkagi pered.

Kuidas Pääsukesega läks? Kas tehtud pingutused tasusid end ka rahaliselt ära?

Õpilasfirma Pääsuke tegutses 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta detsembrini. Müüsime üle 40 tumba ja firma puhaskasum oli üle 6500 krooni.

Õpilasfirma loomisel ei tohiks põhieesmärk olla suurte summade teenimine. Õpilasfirma ei ole pärisfirma, see on rohkem õppeprojekt. Kasum on motivaator, aga rohkem võiks õpilasfirmat vaadata võimalusena uute kogemuste saamiseks.

Kas ja miks soovitad õpilasfirmade loomist ka teistele? Mida peaks tegema, et leida endas see ettevõtlikkus?

Õpilasfirma tegemine ei ole kindlasti ajaraiskamine. Selle kaudu on noorel inimesel võimalik õppida, kuidas ettevõte töötab, kuidas ettevõtet üldse käima lükata (äriplaani ja aruandluse külje pealt). Samuti kasvab müümis- ja veenmisoskus. Kui tullakse välja uue ideega või ollakse lihtsalt müümisel edukad, on võimalus saada ka parimate õpilasfirmade sekka ning see omakorda võimaldab meedia tähelepanu saamist.

Kui keegi kardab, et tema uuenduslik idee on jabur, siis tasub see oma sõpradele välja käia. Vaadake, mis nad sellest arvavad, võib-olla on tegu suurepärase ideega, mis aitaks ühiskonna arengule kaasa. Kes ei proovi, ei saa ka teada. Võin julgelt väita, et õpilasfirma loomine, olgu kas või kõige tavalisemate asjadega õpilasfirma (nt pastakad, ehted), on enesearendamiseks väga hea kogemus.