Kui ma kuulsin, kuidas üks n-ö Lasnamäe-Maiu veeretas suust välja «kullatera», et majanduslikult mõtlevad inimesed sõidavad kabriolettidega, meenus mulle Ravi tänava prillipoe müüja.
«Prille valides ära vaata ainult peeglisse, vaata ka õue,» lausus ta. Heites pilgu Eesti tänavatel laiutavatele luksusautode armeele, võiks Maiu jutu põhjal järeldada, et meie maal ainult majanduslikult mõtlevad inimesed elavadki. Sarnaselt ehk ka ühes Euroopa vaesemas riigis Albaanias, mis oma Mercedeste arvu poolest maailmas esirinnas asub.
Kires autode vastu polegi midagi halba, asja teeb pentsikuks pigem taotlus näidata end kellenagi, kes sa tegelikult pole. Milleks on vaja liisida pool miljonit maksev sõiduriist, kui omal pole elamistki? On selleks asjade kultus, tõusiklus... Ega ilmaaegu öelda, et viimane neist tunnistab ainult tõusuteed. Õnneks hakkab taoline «naabrist parema» klišee ka meil tasapisi moest minema ja inimesed tulevad üha enam kahe jalaga maa peale tagasi. Üha harvem kohtab olukordi, kus mõni annab poole oma palgast teksapüksipaari eest, teine aga pingutab viis päeva kõhu arvelt, et nädalavahetusel end mõnes peenes lounge´is näidata. Ei peta sa kedagi, kui sul oli sündides hõbelusika asemel plekklusikas suus...
Selle nädala Kroonika kaante vahelt leiate loo «Eesti laulu» võitjast Sandra Nurmsalust. Paljudele võiks ta eeskujuks olla oma loomulikkuse ja lihtsusega. Tal on ka väga hea nipp tasakaalu säilitamiseks: hinga ärritus välja ja rahu sisse!
