Psühholoog soovitab: „Näita, et sa pead endast lugu ja ei allu provokatsioonile.“
Kiusamine võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, kuid kumbagi ei saa alahinnata. Mõlemad võivad kannatajat sügavalt traumeerida. Uutmoodi nügimine toimub ka küberkeskkonnas, olgu selleks kas kaaslaste mõnitamine või ebasobivatele toimingutele ahvatlemine.
Koolipsühholoog Tiia Samoilovi sõnul peab esiteks mõtlema millest kõik tuleneb ja ehk on võimalik iseenda suhtumises ja käitumises midagi muuta. Sellest arusaamiseks peaks ennast natuke aega kõrvalt jälgima.
„Mõtle, mida ja kuidas sa vastad kiusajale,“ selgitab psühholoog. Kiusaja vajab pidevat tähelepanu. „Näita, et sa pead endast lugu ja ei allu provokatsioonile.“
Enda eest seismine algab sõnadest ja kehtestavast käitumisest. Mõjuv sõnum kiusajale koosneb kolmest osast: kirjeldada teise inimese käitumist, oma tundeid ja edaspidiseid ootusi. (Sa lõid mind, mul on valus, lõpeta see ära!) Et sõnum ka kohale jõuaks, säilita enesekindlust, jälgi oma kehahoiakut ja hääletooni. (Mõtle, kuidas paistab välja kössis olek ja värisev hääl!)
Võimalik, et pilkeobjektiks satub õpilane, kel pole uhkeid firmakaid nagu teistel või kes kannab prille. Isegi kui välimusega pole midagi parata, saab muuta oma käitumist!
„Tuleb lihtsalt olla sirge seljaga ja pöörata tähelepanu sellele, millised on sinu head küljed,“ soovitab Tiia. Enesekindlus hakkab kasvama, kui leiad ala, milles oled omal lainel ja ka tunnustad ennast selle eest. :)
Koolikiusamisest rääkides tuleb rõhutada: ära jää üksi! Vaikimine ei aita kiusamisest vabaneda, seega peaks leidma usaldusisiku, kellega asja arutada. Olgu selleks kas parim sõber või õde, vend. Teavitada tuleb ka vanemat. Kindlasti tuleb pöörduda klassijuhataja poole, kes tunneb õppureid ja nende vanemaid. Kui pole tõesti kedagi, kellele oma murest rääkida, tulevad appi sotsiaalpedagoog, psühholoog või kooli direktor. Kriisiolukorras saab ööpaevaringselt helistada lasteabi telefonile 116111.
Kõige tõhusam viis ennast kaitsta on olla see, kes sa oled ja jälgida oma suhtlemisviisi. Et herilasepesa mitte torkida, ei tohiks ise narrimist esile kutsuda. Ka sõprade seltskonnas olemine aitab julgem olla.
