PUBLIKU PÄEVA KOMM: Kõige raskem on neil, keda peetakse tugevateks

 (12)
SILVI VRAIT
SILVI VRAITFOTO: Marko Mumm

Jah, SAINT-EXUPERY, Sul ongi õigus! Aga see teeb kohutavalt haiget ja sellesse võib surra. Välisel pole mingit tähtsust, tähtsust omab vaid see, kuidas me end ise tunneme. Mõnele on üksildus raskem, teisel pole häda midagi. Mõistusega saad ju kõigest aru... et inime sünnib siia ilma üksi ja läheb siit üksi KOju tagasi. Aga teha pole midagi, sest kõik on nagu mingi energikännu taga kinni. Mõistus ja süda ei suuda teha koostööd. Nii lihtsalt on. Inimeste seas ollakse ka üksi, ja kõige suurem möödalaskmine ongi otsida mõistmist või "omasid", neid pole, sest kellelgi pole sinu Hinge ja sinu kogemust, su õnne ja armastuse otsinguid, su luhtunud lootusi, hetki, kui jäid hüüdjaks hääleks kõrbeks ja keegi ei kuulanud sind ega võtnud sind tõsiselt... Lõpuks sa jääd vait ega üritagi end enam mõistetavaks teha. Ja nii kahju kui ka pole, kõige vähem mõistavad meid me lapsed. Ja kõige raskem on neil, keda peetakse tugevateks. See on lihtsalt inimese elu. Veab neil, kes suudavad ületada endas üksindusebarjääri ega looda kelleltki enam mitte midagi. Kaastunne meile kõigile, ta oli üks meie hulgast.


LOE LISAKS: Hedvig Hanson: Silvi Vrait oli lõpus üksi ja see teeb meele sügavalt kurvaks