Hoian oma kodu puhtana ja iga kord, kui sinna sisenen, tunnen nagu astuksin sisse lossi uksest - kõik sarab puhtusest, õhk on varske, laual alati värsked lilled. Hoian kapid ja muud panipaigad ideaalses korras. Mul ei ole ainsatki paari katkisi sukkpükse, väljaveninud riideid voi laapa tallatud jalatseid kusagil vedelemas. Kõik, mis on out, see kohe majast välja. See ei tähenda kaugeltki, et ma mingi ostuhull olen. Kõike on täpselt nii palju kui vaja st. tegelikult vähe, aga piisavalt. Ja see on minu jaoks pidu, kui ma koju naastes vett vanni lastes avan kapiukse ning võtan puhta siidise voi sametise hommikumantli, pihutsan sellele parfüümi, mida hetkel tunnen soovivat.

Keegi meist ei ole multimiljonär ning ei saa lubada kõike, mis silm ihaldab. Ühe elusa lilleõie vaasi ja meeleparase parfüümi ikka jaksame osta. Ja oma kodu puhta ning värskena hoida ei maksa midagi. Selle asemel, et osta odavaid sünteetilisi "haisvaid" ihukreeme ja dushshigeele, võiks end pesta loodusliku lõhnatu seebiga ning kasutada paar piiska head parfüümi.

Olla oma puhtas maitsekas kodus ise puhas ning lõhnastatud, see ongi pidu. Miks mitte nautida õhtust filmi kandes pikka siidi voi pehmet sametit? Elu nautimiseks ei pea käima end teistele näitamas.

Igapäevane pidu on ka see, kui süüa kodus noa ja kahvliga ja seda linaga kaetud laualt ning nautida hommikukohvi mitte suurest piimakruusist vaid ilusast portselanist kohvitassist.