Klienditeenindaja õpilane

Sa tunned ta ära loomulikult nimesildi järgi. Paljudes kauplustes ei austata neid isegi mitte nimega, vaid nende nimesilt kisendab "ÕPILANE". Loomulikult ka pikad kassasabad, kus inimesed pikast seismisest ümber kukuvad. Kahjuks ei ole ka see ainuke viis õpilast ära tunda. Haabersti Rimist leidsime ühe õpilase, kes vaatas kassaaparaati ja selle kümneid nuppe nii suurte silmadega, et mul isiklikult tekkis hetkeks hirm, et need iga hetk peast välja kukuvad. Iga nuppu tuleb ju ometigi vajutada ettevaatlikult ja paberilipakalt viis korda kinnitust otsides. Vahepeal võib kõlada röögatus teise kassapidaja suunas: "Kas ploomid on klahv kuus?"  Seal samas Rimis kaalus kassapidaja nimega "õpilane" meie tomateid lausa neli korda, hiljem saime siiski tšekilt lugeda "õun, Poola".

Haigestunud klienditeenindaja

Kuna kauplus haigestumist ei soosi ja tagasi tulles võid sa oma töökohast ilma olla (nagu hiljaaegu kirjeldati Maxima töötajate tööelu) siis tuleb teinekord palgatööle tulla haigestununa. Selline haigestunud töötaja oli üle päeva olemas näiteks Õismäel, Meelespea Maximas. Ta istus terve päeva kassas, silmad vesised ja sall kaela mässitud. Ta rääkis sosinal, sest häält ei olnud ja köhatas enne su tšekile, kui ta selle tagasi ulatas. Kord tuli ta tööle mingit kahtlast sorti lööbega kaelal. Kaubad läbi löönud, võttis ta vastu rahatähe, pani selle kassasse, sügas enda löövet pikalt ja mõnuga, ning ulatas sama käega raha tagasi. 

Igavlev klienditeenindaja

Sellist saime kohata Nurmenuku Rimis. Järjekorras seisis umbes kolm-neli inimest, kuid esimene oli vana naine, kes ei olnud just kõige teravama silmaga. Naine luges punastes müntides eurot välja ja kuna kassapidaja teda aitama ei tormanud, võttis see omajagu aega. See on igavleva klienditeenindaja lemmikmoment, sest siis saab ta tegeleda oma asjadega, mitte nende "hirmsate klientidega," kes pidevalt ta aega röövivad. Nõnda ka seekord: müüja vaatas klaasistunud pilguga tühjusesse ja asetas oma väikse sõrme pika kunstküüne rahulikult ninna, kus ta veidi aega mõnuga kaevas. Seejärel võttis ta enda kõrvalt asuvast letist paki tikke ja hakkas rahumeeli lugema selle pakendit. Vanainimene luges terve see aeg kurvalt oma sente...

Liiga rõõmus klienditeenindaja

Selliseid ei ole just kuigi palju, sest kes hallis ja külmas Eesti kliimas ikka rõõmsameelne oleks? Ometi saime oma silmaga näha just sellist klienditeenindajat Vana-Pääsküla Statolis.

Bensujaama sisenedes võtsin ühe kanavõileiva ja suundusin kassasse, et selle eest ka maksta. Asetasin võileiva letile. Vastu vaatas mulle kõige suurema naeratusega inimene maailmas, hetkeks tundus mulle, et naise naeratus on nii suur, et ulatub ühest kulmust teiseni.

"Tere ja kas saan võileivale lisaks veel midagi juua pakkuda?"
- "Ei tänan, mul on autos juua."
"Autos on juua? Mida teil autos juua on?" küsis ta umbuslikult kuid siiski meeleheitliku naeratuse saatel.
- "Noh.. vett."
"VETT? Aga ehk võtate mingi mahla, või Coca-Cola? Meil on energiajookidele soodustus, kaks ühe hinnaga."
- "Ei tänan, ma olen oma veega rahul."
"Aga ehk saan mingit magustoitu pakkuda?"
-"Ma nüüd maksaks..."

Vaevalt, et kellelgi midagi sõbralike inimeste vastu on, aga kui selle liialt pingutada, hakkab natuke hirmus küll.

Kuri klienditeenindaja

Kuri klienditeenindaja on arvatavasti sama müüja ametit pidanud nõukaajast saati. Ei teagi, kas on ta vihane, sest ajad on muutunud ja enam ei olegi müüja kuningas, või ei meeldi naisele lihtsalt üldse õnnelik ega rõõmus olla. Ehk on ta naeru vastu allergiline? Ta istub tavaliselt raevunud ja rahulolematu näoga oma kassa taga ja justkui ootaks järgmist ohvrit uue kliendi näol. "Kas teil täpsemat raha ei ole," võib ta röögatada. "MILLIST suitsu sa tahtsidki?" uurib ta vihaselt. Ta ei ole tavaliselt ärritunud ainult ostjate peale. Viha jätkub ka kaastöötjatele. "Katja, kas sul on 50st lahti vahetada?" küsib ta nii nõudliku ja ärritunud tooniga, et vaene Katja paistab kohe nutma puhkevat ja ulatab raevukale mammile käte värisedes lahti vahetatud 50 eurose. Kuri klienditeenindaja ei naerata kunagi, ta ei vasta kunagi su teretustele ega tänusõnadele. Ta lihtsalt istub. Vihaselt.

Tore klienditeenindaja

Õnneks on suurem osa klienditeenindajaid siiski meeldivad ja positiivsed. Nad ei ole vihased ega kurjad, vaid ääretult positiivsed. Kohe meeldiv on minna poodi, kus töötab sõbraliku näoga müüja, kellega teinekord juttugi puhuda saab. Tihti tekivad inimestel lemmikmüüjad just kodupoodides. Pole ka ime, kui seda igapäevaselt külastades müüjatega sõbralikud suhted tekivad. Kõik müüjd võiksid olla sellised: positiivsed, sõbralikud ja rõõmsameelsed!