Niisiis suundusime Humanasse, kus oli parasjagu 2-eurone päev. Leides sealt sobiva eseme, siirdusin siis kassasse maksma. Ootasin päris pikka aega järjekorras, olles ise ülimal rahul ja õnnelik uue asja üle.

Samas tundsin, et ka teised järjekorras ootavad inimesed olid õnnelikud ja rahul naeru kihistades. Ja kui tuli minu kord kassas maksta, hakkas ka müüja leti taga suure häälega naerma ning küsis, et kas see on kõik, mida soovin.

Sellepeale avastasin, et olin unustanud omad vanad püksid proovikabiini ja seisin järjekorras aluspükste väel, ise ülimalt õnnelik.

Ostu eest maksnud, jooksin ruttu proovikabiini, ise näost tulipunane ning häbist maa alla vajumas. Tõmbasin kähku omad vanad määrdunud püksid jalga tagasi. Seejärel ootasin pikka aega kuni järjekorras olnud rahvas oli poest minema läinud ja suundusin ka ise kiiresti poest välja.