"Mandre teeb neil aastatel koostööd Tartu asuva põrandaluse vabrikandiga, keda kutsub Tõnuks. Tõnu vajab valuutat, et osta teksariiet, et teha neist "täiesti ehtsaid" Leviseid. Ta on palganud tööle tädikesi, kes teksapükse õmblevad. Riie tuleb aga vennalikust sotsriigist Poolast," kirjutab raamatu autor Virkko Lepassalu.

"Teksased müüakse laiali üle terve kuuendiku planeedi. Tootmisega on nii kiire, et Mandre viib valuuta Tartusse taksoga. Kogu teksaäri ja valuutakursiga spekuleerimine on aga ülikasumlik: taksosõit Tartusse ja tagasi maksab 500 rubla, mis on tol ajal väga kõrge kuupalk, aga sellest pole äri huvides kahju."