Raskete kooliõpikute kõrval surub noorte meeleolu tihti maadligi eelkõige üksildus

 (1)
kodu
koduFoto: Scanpix

Kas ruudulised vihikud on ostetud? Vana koolikott oli ju rebenenud, kas uus on olemas? Sporditossud mahuvad veel jalga? Need küsimused räägivad üht keelt — kooliaasta on algamas.

Hoolimata sellest, kas algav kooliaasta on reas esimene või sootuks kümnes, esitab õppetöö noortele aina uusi väljakutseid. Murede ja rõõmude kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka vaimsele tervisele. Raskete kooliõpikute kõrval surub noorte meeleolu tihti maadligi eelkõige üksildus.

Seda, et uut õppeaastat tuleb tervitada värske koolikraamiga, ei lase poodide reklaamikampaaniad ja kaubaletid meil sugugi unustada. On selge, et kui jalanumber kasvab, on vaja uusi jalanõusid. Tähelepanu vajab aga küsimus, kas on kasvanud ka õppuri võime suurema vaimse pingega toime tulla. Või on koormust saanud liialt ning olukord valmistab noorele raskust — äkki on „uued kingad“ liiga suured?

Suvepuhkuse lõppedes algab paljudel noortel inimestel pihta tihe ajagraafik. Jõudma peab nii kooli, trenni, muusikaringi, sõprade juurde — ning gümnaasiumis tihti töölegi. Kõige selle kõrvalt tuleks ju veel õppida ja kõige lõpuks ka magada! Pinget võivad lisada vanemate kõrged ootused ning aastalõpus terendavad eksamid. Kiirelt kuhjuma kippuvad kohustused võivad kergelt viia ülemäärase stressi tekkimiseni.

Siinkirjutaja eestvedamisel on hulk noori arutlenud vaimse tervise probleemide ja nende võimalike põhjuste üle. Mitmete häirete tekitajana on sageli toodud välja koolikiusamist — ning see pole sugugi üllatav tulemus. Küll aga üllatab see, et veelgi enam nähakse probleemide põhjusena üksildust. Kõrvalejäetus ja üksindus on juurteks väga paljude noorte muredele.

Kes aga märkab noorte muresid? Vanematel on tihti kiire — ja nii mõnelgi puhul ollakse hoopis mere taga leiba teenimas — ja nii võivad noore probleemid jääda nende poolt sootuks märkamata. Märka kaaslast enda kõrval! Koolis näeb üksteist ju palju — lausa liialtki mitme veniva tunni jooksul — ja seda pea iga päev. Ning kes viitsiks oma pilku hoida katkematult õpetajail — ikka veereb pilk „kaaskannatajate“ peale. Mis väärib aga märkamist?

Varem viks ja viieline poiss ei hooli järsku sellest, kas homme on kontrolltöö või mitte. Filmihuviline sõber ei vestle enam vahetundide ajal innukalt viimatinähtud linateostest, vaid hoiab tuhmil pilgul kaaslastest eemale. Eelmisel aastal nii energilisena meelde jäänud neiu istub loiult, näpistades vaikselt oma aina kahanevaid reisi. Või on järsku klassikaaslast koolipingis näha vaid pisut tihemini kui täiskuud taevas? Märgates midagi, mis pole tavaline, tasub küsida, mis toimub ning pakkuda seltsi, veetmaks koos aega. Abi võib saada ka koolipsühholoogilt või sotsiaalpedagoogilt — ning vahel on kõige olulisem julgustada kaaslast seda abi küsima.

Kui aga kellegi juurde pöördumine hirmutab, võib abi otsida internetist — Peaasi.ee on üks veebikeskkond, mis õiges suunas juhatab.

Tuleva tarkusepäevaga võiks kaasa võtta mõtte — ärgem jätkem oma kaaslasi üksinda! Märkame neid, kes meie kõrval kooliteed käivad, et näha abivajajaid ja juhatada õige suund kätte otsijaile. Peaasi soovib omalt poolt edu kõigile kooliminejaile ja kutsub 1. septembril Tartu Tarkusepäevale, kus kõikide põnevate tegevuste käigus saab ka meenutada, et vaimne tervis on peaasi!

Peaasi.ee tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium.