Reisijad ei imetlenudki Emajõge ja loodust, vaid rinnahoidja selga panna unustanud neidu

Olin taaskord peale üht järjekordset öövalvet tööl vanemate juurde Tartust Viljandisse sõitnud. Vanemate juures avastasin, et minu kirjalik töö, mille esitamise tähtaeg oli tol hetkel mõne päeva kaugusel, oli maha ununenud. Maha olid jäänud kirjaliku töö mustand ja mälupulk, ehkki olin need enda arvates kotti pannud.

Otsisin mis ma otsisin, kuid kotis vajalikke asju polnud. Ega midagi, tuli taaskord Tartus ära käia ja vajalik kraam ära tuua. Otsustasin hommikul esimese bussiga Tartusse sõita, et siis enne lõunat vanemate juures taas tagasi olla.

Buss väljus 8 paiku hommikul. Ärkasin 7, kui kõik magasid. Nagu tavaliselt, pesin näo, panin riidesse, sõin ja läksin bussile. Kui tavaliselt on bussides jahe konditsioneer, nii et topi kõik oma vammusad selga, siis seekord hakkas bussiaknast sisse piiluva päikese mõjul palav. Ega midagi, harutasin siis oma salli kaelast ja jope seljast.

Mõne hetke pärast tundsin endal kõrvalistujate pilke. Ei osanud asjast midagi arvata. Kuna tee Viljandist Tartusse viib üle Emajõe ja istusin bussis reas, kus avaneb ilus vaade Emajõele, mõtlesin, et küllap vaatavad naabrid minupoolsest aknast Emajõge ja loodust.

Lõpuks jõudsin oma Tartu koju, panin jope varna ja otsisin üles eelmisel päeval maha jäänud mälupulga ning kirjaliku töö mustandi. Asjad käes, tahtsin kohe taas bussile lipata, et vanemate juurde jõuda. Korraga jäi aga mu pilk pidama elutoa peegelpildil iseendast.

Isver! Ma olin linna tulnud rinnahoidjata! Vähe sellest. Minu valge pluus juhtus parasjagu olema suviselt õhukesest riidest ja oli üsna läbipaistev. Seepärast siis ka need kõõrdi pilgud bussis...

Tahad võita kasti Premia jäätist? Kirjuta meile oma piinlikust, ent naljakast loost!