Sõitsin koju trolliga, nagu ikka, sest troll on lihtsaim ja kiireim viis kooli juurest kodu juurde, kesklinna, saada. Seekord, nagu üsna tihti, oli minuga kaasas mu klassiõde, kellega meil ühine marsruut on.

Kuna kehaline oli täna suhteliselt raske ja koolipäev pikk ning pingeline, soovis klassiõde istet võtta. Meile üsna ligidal istus reisisaatja, kes hõivas iga kannikaga üht istet.

Klassiõde suundus reisisaatja juurde ning küsis:"Kas saaksite meid istuma lasta?" Reisisaatja vastas seepeale:"Ei! Te olete ju noored!" Olime mõlemad klassiõega ehmunud, et reisisaatja nõnda reageeris.

Klassiõde küsis seepeale tollelt, kas siis ei ole nii, et reisisaatja töö põhimõte on ühistranspordi kasutajatele reis võimalikult meeldivaks ja lihtsaks teha. Reisisaatja vastas ignoreerimisega. Olime klassiõega hämmingus.

Kuid sellega ei lõppenud veel miski. Lähedal istunud neljakümnendate teist poolt nautiv daam räuskas meie peale:"Häbi-häbi-häbi! Ise oled noor ja siis tahad istet!?" Hämming kasvas tõesti iga hetkega. Pähe tuigatas seepeale küsimus, et kas noored ei või siis enam ka näiteks kaldteid ja lifte kasutada? Või arsti juures käia?

Olen inimene, kes ei lasku vaidlustesse ja selle tõttu vastasin tädile vaikusega. Klassiõde aga on minust erinev - ta vaidleb alati õigluse eest. Argumenteerimine tädi ja mu klassiõe vahel käis paar minutit. Daam üritas meile selgeks teha kui suured imbetsillid oleme, et julgesime reisisaatjalt kohta küsida. See oli tädikese meelest lausa ennekuulmatu.

Ise ei viitsinud vaidlusesse laskuda, mul on sarnaste olukordade jaoks teine tehnika - süümepiinad. Nimelt, mõni minut pärast argumenteerimist, kui mu klassiõde mulle suurte silmadega uskumatuses otsa vaatas, hakkasin rääkima, kui kohutav koolipäev oli.

Ma ei kasuta (ega soovita kasutada) säärast taktikat alati, vaid ainult siis, kui tädikesed tulevad sõimama lihtsalt niisama, nagu sel korral. Mõne aja pärast märkasin, et reisisaatja jäi mind kuulama. Ja pärast kolme-nelja lauset tõusis ta püsti.

Mis aga loo moraal on? Tädikesed, kes bussides-trollides sõidavad ja lihtsalt niisama, mõttetult noorte kallal räuskama hakkavad, nad võiks mõelda, enne kui midagi ütlevad. Kuidas saab keegi suvaline daam väita, et olen terve koolipäeva istunud, kui olen näiteks korvpallivõistlustel olnud? Kuidas saavad tädikesed väita, et olen loll ja noor ega tea elust midagi?

Muidugi leidub ka toredaid inimesi, kes trollis suurt koolikotti nähes istet pakuvad, aga see lugu siin käis eelkõige nende räuskavate kohta, kes turul end viha täis ajanud ja siis seda võõraste koolilaste peal välja elavad. Olen tihti näinud ka algklassiõpilasi, kel ranits suurem, kui nad ise, saanud nõnda niisama sõimata. Enne tuleks mõelda, siis öelda.

Kas ka sinul on sarnaseid kogemusi olnud? Kirjuta meile, kasutades spetsvormi (ülal) või e-posti: noortehaal@delfi.ee. Parimate vahel jaotame 1000 eeku.