Poliitiku arvates pole praeguse üleilmse majanduskriisi tingimustes võimalik säilitada täies mahus aastatel 1950-1960 tekkinud kultuuriasutuste võrku, vahendab Läti Delfi.

„Praegusel hetkel asuvad kaheksa riigi poolt rahastatavat teatrit samas uppuvas paadis. Kaks või kolm peaksid „välja hüppama", et ülejäänud saaksid „edasi seilata," ütles Dālderis.

Kui nende rahastamise vähendamine toimub ka järgmisel aastal solidaarsuse alusel, siis läheb osa nendest kindlasti pankrotti, lisas minister.

Praegune 7 miljoni lati (ligi 155,9 miljonit krooni) suurune riiklik dotatsioon kukub järgmiseks aastaks kahe miljoni (üle 44,5 miljoni krooni) võrra.

Läti kultuuriakadeemia rektor Jānis Siliņš nimetas kolm kõrgeima tasemega Läti teatrit: Rahvusteater, Uus Riia teater ja Valmiera draamateater.

Riia M. Tšehhovi nimelise Vene teatri taset nimetas Siliņš aga „mittemingisuguseks", nõrkadeks liigitas ta ka Liepāja ja Daugavpilsi teatreid.

Minister Dālderise sõnul võttis Liepāja teatri oma tiiva alla linnavalitsus ning ka Riia ja Daugavpilsi omavalitsustega käivad sarnaste sammude astumiseks läbirääkimised.