Jonas Thente kirjutab ajalehes Dagens Nyheter, et Oksanen kirjeldab hiilgavalt kommunismi ja röövkapitalismi haardes olevat Eestit, vahendab Helsingin Sanomat.

Romaani algust võrdleb Thente Bertolt Brechti viisiga luua loole lühike ja tuumakas sissejuhatus, milles vana naine leiab oma aiast nutsaka, mis osutub inimeseks.

Thente näeb romaanis ainest põnevuslooks, milles sõlmitakse kokku Eesti taasiseseisvumisele järgnenud 1992. aasta ja maa varasem ajalugu. „Oksanen avab vähehaaval Eesti lähiajalugu maapiirkonna perspektiivist,” kirjutab Thente.

„Oksanen paistab tahtvat näidata, kuidas ühiskonnakord, mis nimetab end meelitavalt tsiviliseerituks, tegelikult inimest kahjustab. See muudab inimese võltsiks ja õpetab mitte enesele tunnistama, et peeglisse vaadates vaatab vastu koletis.”

Thente sõnul on „Puhastus” sünge romaan, kuid selles on kunstilist valgust.

Björn Gunnarsson leiab ajalehes Göteborgs-Posten, et „Puhastus” toob tagasi usu kirjanduse jõusse ja võimalustesse. Ta arutleb, millistel tingimustel saab inimestest reetur. Gunnarssoni sõnul kirjeldab Oksanen õelikku kadedust ja seksuaalselt armukadedust.

Oksaneni stiil on Gunnarssoni arvates korraga nii toores kui hell. Tekst saab mõnikord üllatavaid luulelisi pöördeid.

Svenska Dagbladetis kirjutav Elise Karlsson peab „Puhastuse” tuumaks kammernäidendit, mille rollides on kaks eriealist naist. Kirjeldustes on realismi ja melodramaatilisi pöördeid.

“„Puhastus” on põnev melodraama, mis lisab teadlikkust Teise maailmasõja aegsetest sündmustest ja äratab nende vastu huvi,” kirjutab Karlsson.

„Puhastus” ilmus Rootsis eelmisel reedel Janina Orlovi tõlkes. Oksanen viibib Stockholmis neljapäeval ja reedel. Neljapäeval kohtub ta ka lugejatega.

„Puhastus” on esitatud Põhjamaade nõukogu kirjandusauhinna saamiseks. Auhinna saaja valitakse märtsi lõpus.