"Ükski laps ei õpi ise tööd tegema, kui selleks pole eeskuju vanemate poolt. Tööl käimine ei ole eeskuju, töö tegemine on eeskuju ja ühtlasi ka parim viis lapse loovuse arendamiseks. Vaadake enda ümber, ühed lapsed edvistavad iphone'ide ja firmariietega, teistel on päris elu ja tulevad tuppa alles siis, kui õues pimedaks läheb. Vanemad valivad paraku selle keskkonna, kas seal õues on midagi teha ja kui on, kas see arendab või liigitub pigem huligaansuse alla. Need kõik on pika vinnaga valikud, mis just pika aja peale teenivad end kuhjaga tagasi või hoopis maksavad kätte. Aga selle peale tuleb mõelda kohe, mitte alles siis, kui lapsi arvutimängudest võõrutama peab hakkama või tema mõttemaailma kallale minema, mis täpsemalt seisneb selle ülikoolist saadava paberi taga."

"Tööle läksin 16-aastasena ja lõpetasin täiskohaga töötades nii kesk- kui ka ülikooli! Parasiidist pohhuist tuleb tänavale visata ja las HAKKAB TÖÖLE! Loll on see, kes oma looderdamisele põhjust ei leia!"

"Noored ei jaksagi nii palju teha, kont veel ei kanna. MIS SIIS LAHENDUS? Kõigile töösoovijatele peab olema võimalus teha oma tööd just siis ja nendel päevadel, mis talle sobivad. Targa juhtimise puhul pole see mitte mingi imekorraldus."

"Nendel noortel inimestel, kes erinevatel põhjustel ei soovi miinimupalga eest töötunde nühkida, on kindlasti märksa rohkem aju hallollust kui usinatel ja püüdlikel noororjadel."

"Olen 25aastane, käin tööl ja elan ka vanemate juures. Palk on miinimum, sellegipoolest aitan ma vanematel arveid maksta, poest toon toidukraami ja nii edasi. Mina ei suudaks elusees kodus istuda vanemate kulul ja niisama passida päevad läbi."

"See on parasiteerimine! Kõigi kulul: vanemate kulul, ühiskonna kulul!! Miks peaks kiirabi ja politsei sellist parasiiti aitama!? Väga lollid vanemad, kes lasevad selliel näljal endal krae vahel elada!!"

"Ma olen 21aastane ja viimased kaks aastat kodust eemal elanud. Üürikas. Lihtsalt häbi hakkas vanemate kulul elada, kui kool lõppes. Pole see töötamine nii tappev midagi ja jõuab ka projektidega tegeleda."

"Ma ei tea, kuid mulle on kogu elu olnud tähtis olla "mina ise" ja mitte minu vanemad, sugulased või riik ning ilmselt seetõttu läksingi iseseisvale elule, kui olin napilt 19 ja vähemalt siiani on see toiminud, sest ma ei salli sõltuvust teistest inimestest. Saan aru, et noor inimene tahab oma ideaalides "ideaalset elu", kuid kahjuks saab sellist asja lubada endale vaid muinasjuttudes või täiesti omaette elades, kus kõik asjad on ainult ise enda otsustada ja teha."

Kusjuures siin on veel üks aspekt, mida sellist elustiili harrastavad noored ei arvesta. Ühel hetkel jäävad nad oma elus täiesti üksi. Neil ei ole sõpru, ei ole sugulasi, ei ole sotsiaalset võrgustikku, millele toetuda. Ehk siis tegemist on ehtsa "suitsiidisalgaga", kellel ei olegi tulevikus kohta, kuna nemad "ei vaja enda kõrvale kedagi teist" ja "teised ei vaja enda kõrvale neid"."

"Muutused elus saavad alguse muutustest sinust endast! Mitte keegi teine ei saa tulla sinu eest sinu elu elama."

"Olen ise 17-aastane noor ja ma ei saa üldse aru, kuidas need 20+ aastased noored ei käi tööl ega koolis ja kuidas nad saavad veel oma vanemate kulul elada. Täielik lollus minu arust. Kui ei käi koolis, peaks käima tööl ja ei saa vinguda, kui töö ei meeldi. Olen isegi teinud juba töid mis mulle küll ei meeldinud, aga raha on isegi mul 17-aastasel vaja. Igatahes nii palju, kui ma olen kuulnud oma tutvuringkonnast, ei kavatsegi meie nimoodi koju jääda ja ainult vinguda!"