Saa teada: mis on ärevushäire ja kuidas seda ära tunda?

Kevad on vaikselt juba saabunud, päevad on pikemad ja ega see suvigi enam kaugel pole. Kuid enne, kui suverõõme saab nautima hakata, tuleb paljudel meist lõpetada klass või kool. Koolilõpu ja eksamitega seoses tunnevad paljud meist ärevust. Buzzfeedi kolumnist Lauren Paul on asja veidi uurinud.

Mis ärevus üldse on?

Ärevus on hirm tulevikus terendava ohu ees. Aju hakkab looma stsenaariumeid sellest, mis kõik võib viltu minna ja kuidas sellega siis tegeleda.

Tegelikult on ärevus ja muretsemine igati normaalsed, Columbia ülikooli teaduri Anne Marie Albano sõnutsi isegi kasulikud, sest ajendavad meid asju tegema kiiremini ning paremini.

Kuidas mõista, kui ärevus on juba üle käte kasvanud?

-Tunned, et ei oska olla ilma muretsemata?
-Kujutad ette vaid seda, mis võiks valesti minna?
-Kardad, et juhtub midagi, mille tõenäosus on minimaalne?
-Kas ärevus mõjutab sinu igapäevaelu ning suhteid lähedastega?
-Sul on paanikahood?
-Kas väldid sotsialiseerumist ja kokkupuuteid tuttavatega, pigem jääksid koju?
-Oled muserdunud ja õnnetu?

Kui tunned ennast mõnes eeltoodud situatsioonis ära, siis on su ärevus ületanud mõistlikkuse piiri ja sul on probleem.

Veel sümptomeid, millele tähelepanu pöörata.

Pinge, rahutus, raskused uinumisel ja rahutu uni. Ekstreemsematel juhtudel võib tekkida raskusi hingamisel, südame puperdamist ja tunnet, et kohe tuleb südamerabandus, keha täitub stressihormoonidega ja tekib erinevaid füüsilisi ebameeldivusi.

Ärevus ei mõjuta vaid sinu mõtteid, vaid ka sinu emotsioone, käitumist ning vahel võib tunduda, et kõike on liiga palju ja sa lõpuks ei oskagi midagi teha.

Näiteks: sul on tõesti PALJU teha, aga see muudab sind nii ärevaks, et lõpuks istud lihtsalt Facebookis ning lõppkokkuvõttes tekitad endale sellega ärevust vaid juurde.

Kui mul on pidev ärevus, kas siis on mu ajul midagi viga?

Ei, su ajul pole midagi viga. See lihtsalt reageerib üle.

Probleem tekib sellest, kui hakkame ülemõtlema ja keskendume vaid negatiivse lõpplahenduseni, ilma et oleksime analüüsinud ka positiivseid stsenaariumeid.

Kuidas olukorda parandada?

Dr. John M. Hettema Virginia terviseülikoolist ütleb, et tänapäeval ravitakse ärevushäireid käsikäes psühhoteraapia ja tablettidega.

Psühhoteraapia ja tabletid!?

Psühhoteraapia aitab sul muuta ja vältida mõttemustreid, mis sinus ärevust tekitavad.

Tabletid (rahustid) mõjutavad sinu serotoniini taset ning osadel juhtudel ei ole tablette üldse tarvis.

Vastavad tabletid kirjutab välja psühhiaater, kes annab ka juhised, et millal ja kui palju tablette võtta.