Sellisest galeriist on keeruline seda kõige-kõige-kõiget välja valida, aga kui mingeidki parameetreid arvesse võtta, oli kõige-kõige-kõige kuumem üritus festivali lõpupäeval, 25. augustil toimunud Sean Connery raamatu “Being a Scot” esitlus.

Kõik 570 piletit osteti ära vähem kui tunni ajaga. Raamat ise ei räägi mitte ainult maailma meessoost esisˇotlase (naissoost esišotlane on praegu kahtlemata Tilda Swinton, kes raamatufestivaliga samal ajal korraldas oma kodulinnakeses Nairnis filmifestivali, kuhu vaatajad pidid piletite asemel tulema endaküpsetatud kookidega; koogiküpsetamisest ei pääsenud ka festivali esileedi) seiklusrikkast elust, vaid ka Sˇotimaa ajaloost ja olemusest. Kindlasti ei ole juhus, et kuulsaima James Bondi raamat ilmus just James Bondi kuulsusrikka looja Ian Flemingi 100. sünniaasta raames. Nii et festival algas ja lõppes üliülivõrdes.

Armsad seksilelud

Ülivõrdes üritusi jagus ka algus- ja lõpukuupäeva vahele. 16. augusti õhtul, kui põhjamaine linn juba hämarusse vajuma hakkas, valgus väike väljak täis armastavalt täispuhutavaid kumminukke — nii mehi kui ka naisi — embavaid noorepoolseid kodanikke. Saadikud pornofestivalilt? Ei, need olid sadakond üliõnnelikku lugejat, kes said endale igioma Chuck Palahniuki (“Kaklusklubi” autori) tuuritähistuse ja autogrammiga seksilelu. Sõin ja jõin seal isegi, aga nukust jäin ilma.

Alguses oli imestus — ühelgi kirjandusüritusel pole veel näinud nii noort seltskonda, kus kõige vanemad inimesed on paar nii umbes 45-aastast meesterahvast ja publiku keskmine vanus 25 ringis.

Iseäranis välismaistel kohtumistel kirjanikega tuleb ükskõik kui noori autoreid alati vaatama ka kenake hulk pensioniealisi. Mitte Chuck Palahniukit. Ma ütlen teile — see mees on tõeline staar. Kogu oma õnnetust perekonnaloost hoolimata, kogu oma põrandaaluse maailmamuutja kuulsusest hoolimata — see mees on tõeline staar. Väga creepy tegelane. Õõvastav.

“Psychot” ikka mäletate, seda esimest? Anthony Perkins mis Anthony Perkins, ainult et hiigelmusklitega ja juukselahk valel pool. Jõusaalis käib Palahniuk igatahes küll sageli. Või raiub väga palju puid.

Alustuseks hakkavad Palahniuk ja õhtujuht publikusse täispuhutavaid nukke laiali loopima. Tuleb võistlus. Need kaks, kes puhuvad kõige kiiremini täis mees- ja naisnuku, saavad kingituseks Palahniuki lemmikõuduka DVD. Noortel inimestel on väga hea kopsumaht, igatahes esimesed nukud on täis paari minutiga. Mobiiltelefonid filmivad, pildistavad, klõbisevad — ikka selleks, et piletist ilma jäänud sõpradele muljeid saata.

Siis räägib kirjanik natuke oma uuest raamatust “Snuff”, kus ta sedapuhku on sukeldunud pornomaailma gängbängerite sise- ja välisellu. Ajend selleks tuli aga hoopis ühest autogrammijagamisest, kus kõik alla-kahekümneviieaastased noormehed talle võimalikult mehise käepigistusega muljet avaldada üritasid, nii et vaese kirjaniku käsi viimaks ikka väga kõvasti valutas.

Kingituseks kohaletulnutele loeb Palahniuk aga mitte katkendi uuest romaanist, vaid hoopis uue jutu ja lobiseb oma sõpradest, tõelistest või väljamõelduist, kes ei saa kuidagi oma vana paksu kassi viimsele unele saadetud, ja sõbrast, kes tahtis lennujaama kohvrikarussellil iga hinna eest sõrmest ilma jääda. Selle viimasega illustreerib ta oma veendumust, et elavad füüsilised kirjeldused aitavad lool paremini meelde jääda. Ka kõik, kes küsimusi esitavad, ja neid on päris palju, saavad kingiks filmi. Autogrammisaba on kolmetunnine.

Olgu siinkohal siinsetele austajatele ära toodud ka Palahniuki suuri segadusi tekitava perekonnanime hääldus — “polaanik”.

Maailma esimene kirjanduse linn

•• Šotimaa pealinn Edinburgh on maailma esimene UNESCO City of Literature, kirjanduse linn. Pisut enne tänavuse, järjekorras 25. festivali lõppu kuulutati välja maailma teine kirjanduse linn — Melbourne, Austraalia kultuuripealinn. Edinburgh’ naaberlinnast Glasgow’st sai City of Music, muusika linn.