Sokutasin kogemata poes võõra mehe korvi kamaka sealiha

Panin just makstud kaupa kotti - kergendustundega, sest poeskäimine ajab millegipärast pea huugama. Nimekiri asjadest, mida vaja, on alati kaasas, et miskit ei ununeks. Ja mida ma näen: liha on ikka puudu! "Ei no tere talv küll, ostsin ju liha - ise panin korvi!" mõtlesin.

Kõrvalkassas algas möll: üks mees tormas tohutute suurte kottidega siia tagasi. "Mis sealihakamaka te mulle müüsite? Ma pole midagi ostnud!". "No kui liha kotis on, ju siis ikka ostsite," vastas kassapidaja. Pidasin peenikest naeru, kujutades ette kuidas kodus naine kottide sisu "inspekteeris" ja mehe poodi tagasi kupatas. Äkki jõudis asi ka mulle kohale:"Neetud, see on ju minu liha!"

Astusin ligi ja teatasin, et õige ta on, see on minu liha. Arveldasime sulas koha peal. Mees sai raha ja mina liha. Arusaamatuks jääb ikkagi, kuidas mul õnnestus see tema korvi sokutada ja ka see, et mees maksis külmalt võõra kauba kinni. Eks paljudel on vist "pea laiali otsas". See kuumus pole arvatavasti nõrkadele.

Saada meile oma piinlik ent naljakas lugu ja võid võita kasti Premia jäätist!