Hommikul ärgates näeksin ma esimese asjana nende pilte laes ja kuuleksin oma äratuskella helinat, mis oleks "Kings and Queens". Hommikuti poleks mul kuhugi väga kiiret ja ma võiksin voodis mõnuleda, nende pilte jälgida ja nende parimat muusikat kuulata. Kuid siiski pean ma varsti tõusma hakkama. Selga paneksin ma kindlasti mingisuguse nende logoga särgi ja võib-olla ka jaki. Jalga torkaksin ma omale Mars tossud.

Peale hommikusööki läheksin ma oma kabinetti. Seal oleksid muidugi mustad ja punased seinad, kus pildid bändist. Ma istuksin siis oma uhke laua taha ja avaksin arvuti, samal ajal nende muusikat kuulates ja kaasa lauldes. Esimese kohana arvutis külastaksin ma nende fännikraami e-poodi ja vaataksin, et võib-olla on sinna miskit lahedat lisandunud. Ja kui ma leiaksingi midagi lahedat ja uut, siis saaksin selle kohe ära osta ning ei peaks rahamurede tõttu mingist unistuste asjast loobuma, kuna see oleks minu jaoks väga raske ja valulik.

Kui veebipoed läbi kammitud, siis järgmisena läheksin nende kodulehele ja loeksin sealt nendest uudiseid. Järgmine koht oleks Twitter. Sealt vaataksin igat nende postitust ja kindlasti kontrolliksin üle, et kas ma ikka jälgin neid kõiki kolme. Umbes keskpäevaks olen ma nende internetilehed üle vaadanud ja on aeg tegutsema asuda.

Võtaksin siis oma pliiatsi ja paberi kätte ning asuksin oma kabineti ruumi joonistama, et siis pärast seda ümber kujundada. Kui ma oma uue kabineti kujunduse ideekavandi valmis saan, hakkan ma mööblit liigutama ja seintelt ettevaatlikult pilte eemaldama. Kuna vaikuses on seda suhteliselt igav teha, siis otsustan, et panen ka nende muusika tööle.

Mõne aja pärast on mu kabinet hoopis uues kuues. See näeb välja palju värskem ja uhkem. Mõne aja pärast läheb mul kindlasti uuesti kõht tühjaks, seepärast pean minema jälle külmkapi kallale. Söön midagi lihtsat ja kiiret ning lähen kiiruga tagasi oma kabinetti. Nüüd võib mul natuke igav hakata, kuna tähtsamad tegevused said tehtud. Kuna minu puhul on nii, et kui 30 Seconds to Mars'i muusika mängib, tulevad mul väga head ideed. Panen siis nende muusika korraks mängima ja juba torkabki mulle uus idee pähe. Hakkan siis joonistama nendest pilte, millega oma magamistuba või siis kabinetti kaunistada. Üht pilti joonistaksin ma umbes tund aega, kuna nende pildid peavad olema perfektselt tehtud. Kui mõni koht pildis ei meeldi, siis läheb see joonistus prügikasti, kuna pildid minu seintel peavad olema ilusad ja perfektsed.

Järsku kuulen ma raadiost, et kümne minuti pärast hakkab nende live show. Jätaksin siis oma joonistuse paugu pealt pooleli ja jookseksin kohe kibekiiresti arvuti taha ja jääksin ootama nende live show'd. Seda vaadates oleksin ma ülirõõmus, et näen neid elavana ja läbi video, mitte tuimana ja elututena, nagu piltidel ikka. Kui video läbi, siis ei saaks ma kindlasti veel pool tundi oma mõtteid sellest eemale, kuna nad olid lihtsalt nii lahedad nagu ikka ja alati.

Kui kell saab kuus, siis on mu tööpäev läbi. Teen oma kabineti korda ja sulgen arvuti. Väljun kabinetist ja kindlasti lukustan selle ukse, et keegi mu kõige suurimat varandust ei saaks varastada. Edasi lähen oma tuppa. Vahetaksin riided ja läheksin välja või teeksin midagi muud lahedat.

Õhtul, kui koju jõuan, oleksin ma nii väsinud, et jääksin kohe magama. Ma oleksin isegi rõõmus, et mul ruttu uni tuleb, kuna siis tuleb kiiremini uus päev ja saan jälle tööle minna.

Minu unistuste tööks oleks just nimelt see, sest ma ei tüdine neist ja nende muusikast kunagi ära ja seda tööd ma armastaksin. See siis oligi minu unistuste töö ja ma oleksin ülirõõmus, kui selline olekski minu tuleviku amet.

ESSEEKONKURSS: Mis on sinu unistuste amet? Auhinnaks piletid 30 Seconds To Mars kontserdile!