Ole nii palju vees kui võimalik. Lihtsalt niisama madalas vees lebades puhkab keha täielikult välja, sääsed ei tungi kallale ja päike ei kõrveta tumepunaseks. Ning ujudes saab ihu mõnusat trenni, eriti õla- ja rinnalihastele ja meeste poolt nii väga armastet biitsepsile-triitsepsile. Oma ujumisvõimeid ei maksa siiski üle hinnata ja kui sõber agiteerib üle järve ujuma, ei maksa end talle tõestama hakata, kui sisimas tead, et sa ei pruugi sinna teisele kaldale jõuda. Napilt visatud “ei viitsi” ei too ka sarkastilisi kommentaare julguse teemal. Ning üks asi, mida ei tasu kindlasti teha, on napsuse peaga ujumine, liiga paljud inimesed lähevad suvel nagu mulksti põhja just sellepärast, et alkohol on veres. Kui aga avastad ikkagi, et õlu pole veel kerest kadunud, ent sina oled võtnud vastu sõbra väljakutse üle veekogu ujuda ning sina oled lõppevate jõuvarudega keset sügavat järve, pööra end selili ja püüa lõdvestuda – mõnesekundiline puhkus annab jõu tagasi. Kui aga jõud tõepoolest täitsa otsas, ära mingil juhul häbene appi hüüda. Parem olla elus argpüks kui surnud “mees”.

Naudi igasugust ilma. Päike annab meeldiva võimaluse rannas vedeleda, sooja nautida ja ihu pruunistada ent sooja vihmaga on ka täitsa mõnus väljas olla. Voolav vesi rahustab ja pealegi toodab vihm nähtust nimega seened, mida on lahe korjata ja siis pannil mõnusaks soustiks vormistada.

Liigu palju ringi – talvel jõuad kodus vedeleda küll. Unusta internet ja telekas ning mine suhtle inimestega. Vea mõni teatrisse näiteks. Suveteatrid pakuvad tänavu mitmeid huvitavaid lavastusi ning Pedajase “Nipernaadit” julgen ka teatrivõhikuna soovitada – Kaljujärve ja Olmaru plastika on vapustav.

Sõida jalgratta või rolleriga ning unusta auto ja ühistransport. Või käi jala, võtab küll särgi märjaks, aga see-eest pole vaja sauna higistama minna. Sellise ilusa ilmaga kuumas plekk-purgis istuda, jube! Kaasaegsetel rolleritel on ka see hea omadus, et nad ei kuumene üle nagu vanad punnvõrrid, mistõttu saab nendega edukalt ka pikemaid trette ette võtta. 50 km/h pole tehnikasajandil küll mingi kiirus, aga 3 l/100 km pole kalli kütuse ajastul mingi eriline kulu ka.

Mine metsa. Võta sõbrad ja telgid kaasa ja tuleta koos nendega meelde, et inimene pärineb loodusest ja linnakivid on ajaloolises mastaabis suhteliselt noor nähtus. Nii värsket õhku, nii head söögiisu ja nii head und linnas ei saa. Loodusest lahkudes püüa teha nii, et koht oleks sama kaunis kui enne sind. Või kaunimgi.

Kui vähegi võimalik – nuuks – ära tee tööd. Suvi on puhkamise ja patareide laadimise aeg. Ka Duracelli patareid ei ole igavesed kui neid lakkamatult käiata... Elu on elamiseks, eriti suvel.