Sotsiaalmeedia reklaam noori ei mõjuta!?

Tallinna Ülikooli õppeaine ELU raames läbi viidud kolmes uuringus osalenud põhikooli noored väidavad, et ei lase ennast meedias vohavast reklaamist mõjutada.

Kokku 23 tudengit kaheksalt erinevalt erialalt uurisid I–III kooliastme noori. Uuring sai tõuke tarbijakaitseameti probleemipüstitusest, kas ja kuidas noored erinevates sotsiaalmeedia kanalites (nt blogid, vlogid, Youtube’i postitused) siiani selgelt reglementeerimata reklaami tajuvad ning sellesse suhtuvad.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete juhi Ando Kiidroni sõnul on mõjutaja turundus (influencer marketing) Eestis väga kiiresti arenev valdkond, kus kahjuks tehakse juba praegu palju märgistamata kinni makstud reklaami.

Eriti kurb on tõsiasi, et suur osa sellisest reklaamist on suunatud alaealistele, st käsitletav lastele suunatud reklaamina. Mitmed välismaised uuringud on aga näidanud, et noored ei taju mõjutajat reklaamikanalina, vaid oma lähedase sõbrana.

Uuringute tulemused näitavad, et I–III kooliastme õpilased on reklaami eesmärgist ja olemusest pigem teadlikud. Nad märkavad reklaamirohkust ka sotsiaalmeedias. Üldjuhul suudetakse reklaami muust sisust eristada nii videotes, piltidel kui ka muud laadi postitustes. Sellest hoolimata andsid tulemused alust järeldada, et oleks vaja seda teemat eluliste näidete põhjal ka süvitsi edasi uurida. Uuringus osalenud õpilaste arvates on mõjus erksate helide ja värvidega ning lühike reklaam, milles reklaamitakse soodsa hinnaga toodet.

Reklaami suhtes ollakse aga vägagi kriitilised. Noored lõpetavad sotsiaalmeedia kanali jälgimise, kui selles esitatakse reklaami liiga tihedalt või kui sisutootja soovitused ei ole usutavad. Ka sotsiaalmeedias reklaamiga raha teenimisest ollakse teadlikud ning see ei häiri noori, kui sisutootja on oma postituse koostamise nimel vaeva näinud.

Seitsmenda klassi õpilased väidavad, et sotsiaalmeedias esitatav reklaam neid enam ei mõjuta. Haavatava sihtrühmana nähakse pigem nooremaid õpilasi ja õdesid-vendi. Ka viienda klassi õpilased kinnitavad, et reklaamid ei ole mõjusad. Samas kuvavad nende vastused heausklikkust. Osalejad ei kahtle reklaami sisus ja seega ei pea vajalikuks enne ostuotsust otsida täiendavat informatsiooni toote või teenuse kohta.

Kuna noortel puudub isiklik sissetulek ning ostuotsused tuleb sageli kooskõlastada lapsevanematega, ei tunnegi nad, et reklaamid neid mõjutaksid. Pigem lähevad noored meelsasti kaasa loosimiste ja tasuta jagamismängudega.

Tänapäeva noorte keeleoskus võimaldab neil elada ingliskeelse sotisaalmeedia mõjusfääris, mis seab veelgi suurema rolli, kuid ka väljakutsed tarbijahariduse edendamisele ning noorte analüüsioskuse arendamisele tarbitavate kanalite võimaluste ja ohtude suhtes.

Ando Kiidroni sõnul on paratamatu, et tarbimiskeskkond areneb ning moodsate lahendustega tuleb kaasas käia ka haridusmudelis. „Kui faktiline info on meil Google'i abil kogu aeg taskus olemas, siis eluliste probleemide arutelu ning analüüsioskus on need omadused, mis aitavad kujundada teadlikke tarbijaid.“

Tõsiasi on ka see, et kui noorte harjumused muutuvad, tuleb vastavaid teemasid käsitleda vajadusel juba varasemates õppeastmetes, nendib Kiidron.

ELU projekti juhendajad Jaana Taar ja Tiina Vänt näevad tulemustest lähtuvalt vajadust pöörata põhikooli meediakasvatusele endisest rohkem tähelepanu. „Koolitundides tuleb õpetust seostada ennekõike praktiliste ja eluliste näidetega. Sügavam teemakäsitlus on vajalik juba esimeses kooliastmes,“ leiavad nad.