Sotsiaalminister astus pereplaneerimisämbrisse

Sotsiaalminister Siiri Oviiri poolt läbi surutud põhjalikult läbimõtlemata uus ravikindlustuse seadus tekitas talle paljude noorte naiste seas vaenlasi. Nimelt peavad naised alates esimesest oktoobrist maksma antibeebipillide eest senise 30 krooni asemel 80 krooni kuus. “Alet” saab senise 90 protsendi asemel 50 protsenti pillide hinnast.

Miks just noorte naiste seas? Sest just noortel, kesk-, kutse- või kõrgkoolides õppivatel naistel on pahatihti finantsprobleeme ning 50 lisakrooni, mille eest oleks saanud osta süüa või

second-handist

mõned riided, kulutamine ei rõõmusta just paljusid. Liiatigi on beebipillide hinnatõusus üht-teist kriitikat mittekannatavat.

Sotsiaalminister on öelnud, et antibeebipillid teevad noored liiga mugavaks, neid kasutatakse valesti ja liialt palju. Oviiri arvates ei kasuta noored seetõttu sageli kondoomi ja seepärast levib HI-viirus.

Minister jättis tähele panemata, et raseduse vältimine ja suguhaigustest hoidmine on kaks erinevat asja. Enamasti kasutavad antibeebipille siiski naised, kellel on kindel suhe ning kes soovivad enne lapse saamist hariduse omandada või tööalast edu saavutada. Kondoom on teada tuntud vahend juhusuhete puhul ning ebaregulaarset suguelu elavad noored kasutavad neid niikuinii. Sest on ju näiteks tudengite seksuaalne haritus Eesti paremaid ning naljalt riskima ei kipu ükski mõistlik naine.

Mis mõttes kasutatakse pille valesti? Kuidas saab veel antibeebipille kasutada kui mitte raseduse vältimiseks? Lindude loopimiseks? Ja mida tähendab palju? Kui pille ei võetaks “nii palju”, kui palju suureneks abortide arv, kui palju saaksid täiendust lastekodud?

Üsna kindel on, et abortide arv saab varsti näitama tõusu märke. Nii arvavad pereplaneerimise liit ja ka üliõpilaskondade liit. Lisaks sellele, et tõuseb tablettide hind ja paljud noored naised ei jõua neid enam osta, unustas sotsiaalministeerium ka selle, et kondoom rasedusvastase vahendina on oluliselt vähemefektiivne kui hormoontabletid. Kui tabletid hoiavad ära üle 99 protsendi rasedustest, siis kondoomide puhul on see arv 85 protsenti. Sajast kondoomi kasutavast naisest jääb rasedaks 15. Kas pole seda natuke palju?

Kui paar kasutab kondoome, kaob nende seksuaalelust spontaansuse moment. Ka kõige kirglikumad hetked võivad muutuda mõne hetkega nulliks, kui erutunud paarike sahtleid mööda kondoomi taga hakkab otsima, seejärel kääre, et vahend pakendist välja lõigata. Ka tuleb “kummijänku” peale rullida, mis samuti võtab hetki, millised võiksid kuluda hoopis kirglikule armatsemisele.

Juba soliidses eas olev sotsiaalminister pole ilmselt aastaid kondoomi kasutanud ning seetõttu ei oska hinnata antibeebipillide häid külgi. Minister on öelnud, et “kuskilt tuleb ju kokku hoida”. Kuid kas mõistlik pereplaneerimine on ikka see õige kokkuhoiu koht? Liiatigi on vastu väidetud, et kokkuhoidu tegelikult ei tule, sest abortide arvu tõus neelab iga dotatsiooni vähendamisega kokkuhoitud sendi.

Kuigi 50 krooni pole just suur raha ning paljude arvates teevad noored ilmaasjata kära, on sotsiaalministeerium Oviiriga eesotsas teinud läbimõtlemata ja ühepoolse otsuse, mis tegelikult ei too kasu kellelegi.