Stereotüüpe murdev elektrikupreili kõrgust ei karda

 (4)
Stereotüüpe murdev elektrikupreili kõrgust ei karda
Foto: erakogu

On kulunud stereotüüp, et tüdrukud töötavad ennekõike sotsiaal- ja humanitaarteaduslikel erialadel ja poisid reaalainete teadmisi nõudvates valdkondades. Elame aga aastal 2015 ning soolist ebavõrdsust rõhutavad ametid on pigem tabu kui normaalsus. Et seda tõestada, tutvustame teile müüdimurdjat, neiut, kes ei karda ei särtsu ega kõrgust - automaatik Kristi Tölp.

Kristi, oled valinud endale tüdruku kohta ebatraditsioonilise eriala. Kust sai alguse Sinu huvi elektri vastu?

Mulle on juba algklassidest peale meeldinud rohkem reaalained ja loodusõpetus. Kuna loodusteaduslikud teemad olid äärmiselt põnevad, siis istusingi näiteks füüsika tunnis alati esimeses pingis, et ükski infokild kaotsi ei läheks. Pühendasin end reaalainetele päris palju, nii et 9. klassi lõpus oli minu jaoks loogiline samm, et teen valikeksamina füüsika.

Mis tõi Sind õppima Tallinna Polütehnikumi?

Olin elektriku ametiga kooli ajal tegelikult ka reaalselt kokku puutunud, nii et mul oli oma nägemus sellest. 7. ja 8. klassi vahepeal töötasin ühe tuttava elektriku firmas, kus vedasin kaableid ja tegin lihtsamaid ühendusi. Siis mõtlesingi, et õpin elektrikuks.

Muidugi mu tuttav arvas, et konkreetselt elektriku töö on naisterahvale füüsiliselt raske, kuna teinekord tuleb vedada näiteks suuri jämedaid kaableid. Ta soovitas õppida erialaga tihedalt seotud automaatikuks. Tollel ajal Interneti otsingusse "automaatik" pannes tuli ainukese koolina välja Tallinna Polütehnikum.

Seotud lood:

Nii ma siis tahtsingi pärast põhikooli Tallinna Polütehnikumi minna. Perekondlikel põhjustel pidin oma õpingud Tallinnas aga edasi lükkama. Jäin Kuressaarde ja proovisin gümnaasiumis õppimist, aga jätsin selle pooleli, kuna hing ihkas ikkagi midagi muud. 2007. aastal Tallinnasse jõudes töötasin pool aastat kraanaautomaatikuna, kus oli põhiline skeemilugemisoskus. See kogemus andis mulle väga väärtuslikud praktilised oskused. Sealt sain oma automaatika-õpinguteks ainult indu juurde. Nii ma siis lõpuks 2008. aastal Tallinna Polütehnikumi tööstus- ja soojusautomaatika erialale õppima asusingii.

Kooli ajal osalesid ka kutsemeistrivõistlusel Noor Meister. Võtsid mõõtu seal teiste ametikoolide elektrikutega ning tulemused näitasid, et olid teistest peajagu üle.

Osalesin Noorel Meistril nii 2009. kui ka 2010. aastal. Esimesel aastal sain hõbemedali ja meeskondliku esikoha ning teisel aastal kuldmedali ja tiitli "Noor Meister 2010", sealjuures ei õppinud ma ju päris elektrikuks vaid automaatikuks.

Millise kogemuse Sa sealt said?

Kõige olulisem, mille sealt sain, oli oskus tulla toime pingelise olukorraga, sealjuures kainet mõistust säilitades. Väärtuslik kogemus igatahes!

Kuidas suhtuti Sinusse, kui pärast kooli asusid tööle?

Arvamusi on olnud seinast seina. Kui ma suvel Kuressaares elektrikuna töötasin, siis oli positiivselt üllatujaid palju. Ka tallinlaste tagasiside on olnud väga motiveeriv, kuigi olen siin kohanud veidi enam ka pahatahtlikkust. Näiteks olen kokku puutunud üdini negatiivsete meestega, kelle ainus eesmärk oli oma jutuga mulle "ära panna". Aga ega see mind ei kõigutanud.

2009. aastal oli minu erialal naiste kohtamine nii ebatavaline, et minu esimene tööandja arvas naljatades, et edaspidi pakume kraanade paigaldust koos naisautomaatikuga eritasu eest.

Eks nii palju kui on inimesi, jagub ka arvamusi. Mis on peamine küsimus, mida Sinult erialaga seoses küsitud on?

Põhiliselt küsitakse kahte küsimust: "Miks naisterahvas sellise eriala valinud on?" ja "Mida see eriala endast kujutab?". Ühte küsimust ei saagi teisest eristada, sest neid küsitakse reeglina komplektis.

Ja mida Sa siis vastanud oled?

Ütlen, et mulle meeldib, kui saan teha tööd, mida ma ei pea tegema lihtsalt raha pärast. Kusjuures see töö on väga hästi tasustatud. Nii et on ju ainult hea, kui töö on lisaks heale töötasule ka nauditav.

Pärast ametikooli lõpetamist ei pühendanud Sa end ainult tööle, vaid õpid täna Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuidas erineb kutsekoolis õppimine kõrgkoolis õppimisest?

Kutsekooli ja kõrgkooli kõige suuremaks vaheks on matemaatilise analüüsi loengud ja praktika. Kui ametikool on väga praktiline, siis kõrgkooli suurimaks miinuseks on praktika puudumine. Ametikoolis oli meil mitmeid praktikaid alates lukksepa praktikast nõukogudehõngulises töökojas kooli keldris ja lõpetades elektrimontaaži ja teiste praktikatega.

Mitmed minu kursusekaaslased TTÜ-st on öelnud, et sellel ajal kui nemad 9. klassi lõpetasid ja pidid valima kutsekooli ja gümnaasiumi vahel, tehti kutsekoole väga maha. Räägiti lausa, et kutsekoolist kõrgemale areneda ei ole võimalik. Täna nad aga teavad, et see on väär arusaam. Kui nad saaksid ajas tagasi minna ja oma valiku uuesti teha, siis oleks nende esmane eelistus kutsekool ning seejärel ülikool.

Kogemused näitavad, et tööandjad hindavad väga praktilisi oskusi, ent ainult ülikoolis omandatud oskustest võib väheks jääda. Seepärast soovitangi huvilistel olla ka ise aktiivsed ning otsida kooliväliseid võimalusi praktikaks, mis tulevikus tööturul edasi aitaksid.

Kirjelda oma kõige meeldejäävamat seika elektrikuna.

Ma arvan, et kõige põnevamad on hetked kui keegi jälle üllatub, mil näeb naist sellel erialal. Näiteks kasvõi seik metallitööstusest. Pidime ühe tööstuse kraanadele paigaldama andurid, et need ühel teel sõites kokku ei põrkaks. Kui töökaaslasega kraana otsa ronisime, sai minu kraana peal toimetamine töökojas olevate meeste suure tähelepanu osaliseks. Hiljem märkasin, et meie tööd jälgib juba päris arvestatav hulk mehi, kes suurest uudishimust pärast ka uurima tulid, et kuidas ma selle töö peale sattusin ja miks see mind huvitab. Nagu ikka – just need kaks küsimust!

Eesti noori elektrikuid saab näha 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimuval kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2015. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.

***
KOMMENTAAR

Märt Viileber, Elwo AS juhatuse liige

Elektrikuna töötamisel on äärmisel oluline erialane haridus, sest elektriku töö on enamasti seotud elektriohuga. Elektriohu eest oskab end kaitsta vaid inimene, kes on piisavalt elektrialal haritud ja kogemustega.
Täna ja homme tööturule tulevad noored, kes ei oma elektrialast kutseoskust, ei saa paraku enamasti elektrikuna tööd, sest lisaks puuduvale haridusele pole neil ka praktilisi oskusi, mida see vastutusrikas töö eeldab ja nõuab.
Millised on elektriku eriala lõpetanud noore väljavaated tööturul?
Tänapäevane kutseharidus hõlmab endas nii teoreetilist kui ka olulises osas praktikaõpet, mis võimaldab noorel elektrikul leida meelepärane ja tasuv töö. Oluline on, et koolis õppimise ajal noor mõtleb aegsasti spetsialiseerumisele, sest nö lihtsa kruvikeeraja-elektrikuna ei ole tal võimalik saada keerukamat, st tasuvamat tööd.
Milline on selle ametikoha keskmine palgatase?
Elektriku palgatase sõltub esmalt sellest, mida ta teha oskab ja suudab, aga ka sellest, kui palju ta teha viitsib. Palgatase sõltub otseselt oskustest ja praktilisest kogemusest, sest ka kõrgema kvalifikatsioonieksamite tegemise eelduseks on töökogemus.
Kui noorest elektrikust saab täisväärtuslik töögrupi liige, st kõrgema kvalifikatsiooni ja töökogemusega elektrik, makstakse talle vähemalt Eesti keskmist palka. Kui ta on jõudnud spetsialisti tasemele või isegi sirgunud töögrupi juhiks, siis vastavalt sellele tõuseb ka tema palk.