Stiina: Elukutseline tantsujumal
Oma elust ja tegemistest räägib mees väga asjalikult, kerge vene aktsendiga. Enne temaga kokuusaamist meenub mulle jutt, mida juhtusin kuulma ühel üritusel, kus käis laval ka ansambel Soul Militia. Kaks noort inimesehakatist vahetasid mõtteid bändi liikmete üle ja nende jutust jäi mulje, nagu oleks Semy ülbe. Kätt südamele pannes julgen väita, et ülbus on küll viimane asi, mida talle ette heita.
Karm treener Kuressaarest
Juba mitu aastat tagasi asutas Semy koos elukaaslasega Kuressaares tantsustuudio Semiir, kus praegu on õpilasi 170 ringis. Stuudiost rääkides satub Semy tõsiselt hoogu. Tantsustuudio populaarsusest annab tunnistust ka tõsiasi, et 2002. aastal toodi koolitantsu festivalilt vanemas vanuserühmas koju peapreemia. “Kuressaare linn toetab meid igati ja see on väga hea,” ütleb Semy.
Nagu juba loo alguses mainitud sai, õppis Semy ise balletti, oma kasvandikele aga õpetab ta hoopis hip-hop liikumist. Selle stiili juurde jõudis Semy tänu oma vennale, keda vanemad lugejad peaksid mäletama kui ansambli Noisy Nation üht liiget.
“Tegelikult ei huvitanud see asi mind alguses üldse, idee tuli vennalt. Ma käisin nendega kaasas ja nii see läks,” räägib Semy.
Hip-hop liikumise alast haridust pole Semy saanud, seda õpib ta ka ise pidevalt juurde. “Eks ikka muusikavideode ja teiste selliste asjade järgi.”
Hingearmee asutaja
Lisaks tantsustuudiole on Semy nime ja näo tuntuks teinud ansambel, mis põhjustab õrnemasooliste ringkonnas erutust ja vaimustusest kiljumist, nimelt Soul Militia. Selgub, et tegu on ülimenuka bändi ühe asutajaliikmega. Semy ise räägib sellest kõigest tagasihoidlikult, kuigi teist noorte seas nii populaarset kollektiivi naljalt ei leia. Aluse panid ansamblile niisiis Ince ja Semy, kes pärast mõningaid otsinguid võtsid kampa Lowry ja Craigi. Samas koosseisus esinetakse tänini.
Bändi nimest räägib Semy aga nii: “Kahjuks mina selle sünni juures polnud. Poisid istusid stuudios ja nuputasid nime. Keegi pakkus soul nagu hing ja keegi pakkus militia nagu armee. Sellepärast, et me oleme palju läbi elanud.”
Semy kooliajast me palju ei räägi. Piisab infost, et läbi ja lõhki viieline ta polnud, ning igasugu sigadusi sai omal ajal ka parasjagu tehtud.
Edevust puudutavale küsimusele vastab Semy, et artist peabki natuke edev olema, aga et meeletusi ta suurema tuntuse saavutamiseks ei tee.
“Tänaval tuntakse mind ikka ära, põhiliselt vist soengu järgi,” räägib Semy. “Autogrammi tullakse mõnikord ka küsima. Aga üldiselt sosistatakse ja vaadatakse niisama järele. Ma saan ju sellest aru küll, ega ma pime pole.”
Populaarsuse hind — armukadedus
Elukaaslasega, kellega nüüdseks on koos oldud seitse aastat, kohtus Semy 2XLi aegadel. Naispool on ka tantsuinimene — tegelikult oli tal tantsukool juba enne seda, kui Semyst tantsutreener sai. Nüüd peetakse seda kahekesi ja tantsimist õpetavad mõlemad.
Tänu Soul Militiale on Semy tütarlaste hulgas märkimisväärselt populaarne (just tütarlapsed olid need, kes tegid Stiinale ettepaneku Semyst lugu kirjutada) ja seetõttu esineb noorsandi kodus aeg-ajalt ka vähesel määral armukadedust. “Natuke ikka, see on ju normaalne. Oleks ka imelik, kui seda üldse poleks,” leiab ta ise.
Semy kodu on Saaremaal Kuressaares, elukaaslane on sealt pärit. Kuressaare kohta jätkub Semyl vaid kiidusõnu. Ta ise on sündinud ja kasvanud Tallinnas, aga Saaremaal olevat palju rahulikum ja mõnusam. Tallinnas käib Semy mitu head korda nädalas, aga päriselt pealinna kolida pole tal plaaniski.
Looming tuleb lambist
“Täitsa lambist tuleb,” vastab Semy küsimusele, et kust tulevad ideed, millist muusikat luua. “Näiteks võin söögilauas juhuslikult mingit viisi ümiseda, siis salvestan selle mobiiltelefoni diktofoni ja pärast viimistlen. Kui pean kohustuslikus korras maha istuma ja loo välja mõtlema, ei tule midagi välja”
Ka on just tänu Semyle Soul Militia lavaline liikumine tähelepanu- ja kadestamisväärselt professionaalne.
Üritan temalt välja pressida, kas tegelikult on mõni bändikaaslane ehk eriliselt halva rütmitajuga või nn kahe vasaku jalaga. Kuid Lowry, Ince ja Craigi kohta kuuleb Semy suust vaid kiidusõnu. “Kõik on supertantsijad. Meie lavaline liikumine võiks veelgi parem olla, aga kõigil meil on ka eraelu ja muud tööd. Lisaks tantsutrennile tuleb ju ka bändiproove teha.”
Semyle passib esitada ka ilmselt paljusid tantsuhaigeid lugejaid piinav küsimus, et kui vanalt üldse peaks tõsine tantsijaks soovija treeningutega alustama.
“Ikka vähemalt nelja-viieaastaselt, nagu sportlasedki alustavad,” kinnitab ta. “Tantsimine on ju ka sport. Semiiris ongi kõige nooremad nelja-viiesed. Tegelikult võib üsna ruttu aru saada, kas inimesel on annet või mitte. Aga juhtub ka nii, et laps treenib natuke ja tundub, et temast ei saa tantsijat. Kuid mingil hetkel läheb ta nagu lahti ja haarab kõike lennult. Meie koolis on nii väga andekaid kui ka mitte nii andekaid, aga ära ei aja me kindlasti kedagi. Osa käib välismaal ja laevade peal tantsimas. Viimasel ajal on tantsukoole ja -stuudioid väga palju juurde tulnud ning tase on läinud väga kõrgeks. See on hea!”
Fännid — olge valvel!
Edasi peaksid erilise hoolega lugema need Soul Militia fännid, kes kannatamatult uut kauamängivat ootavad. Teadke siis, et ansambel veetis suvel stuudios pikki ja pikki tunde. Ka inteka tegemise ajal käis kibe töö lugude lindistamisega ja uus plaat peaks poodidesse jõudma oktoobris. Plaadil on 17 lugu ja Semy sõnul on see veelgi parem kui esimene album. “Ka lavashow on viidud täiesti uuele tasemele. Oleme näinud palju vaeva ja teinud kõvasti tööd. Ja tulemus on vastav,” lubab ta.
Sel suvel Semyl vaba aega peaaegu polnudki, aga kui seda juhtub olema, ei vedele ta niisama, vaid tegeleb korvpalli ja saalihokiga. Saaremaal on neil lausa oma saalihoki võistkond. Ka kinos meeldib Semyle käia, sest “peab ju asjadega kursis püsima”. Fännide kohta tunnistab ta, et puudust neist pole. Kõigil Soul Militia liikmetel on välja kujunenud oma kindlad austajad. Ja ikka leidub publiku hulgas ka neid, kes lärmavad ja seisavad “fakid püsti”. Sedasorti kujudest ennast häirida suurt ei lasta, kuigi Semy tunnistab, et mõnikord tekib küll kiusatus neile koht kätte näidata: “Aga peab siiski inimeseks jääma.”
Ka Semy elus on olnud hetki, mil tahaks kõigele käega lüüa, aga need on õnneks kiiresti möödunud. Väiksena tahtis ta saada hokimängijaks ja käis isegi mõned aastad hokitrennis. Siiski võib mehe jutus tajuda heameelt, et saatus ta hoopis muusika ja tantsu juurde viis. “Mõnikord kahetsen, et olen sellise tee valinud, aga siis kuulan head muusikat ja kõik on jälle korras,” mainib Semy.
“Kas sa õppisid tantsima enne kui kõndima?”
“See on väga hea küsimus! (naerab) Oleks see vaid nii! (naerab veel.)”
Semy kümme asja:
1. Värv: valge
2. Söök: pasta
3. Staar: Usher
4. Film: “Nothing to lose”
5. Riietusese: püksid
6. Jook: coca-cola
7. Koht: Saaremaa
8. Parim iseloomujoon: heatahtlikkus
9. Halvim iseloomujoon: kärsitus
10. Näitleja: Martin Lawrence
