Suur löök või aeg loominguks? Asjaosalised räägivad olukorrast muusikatööstuses
Veel nädal tagasi tegin intervjuu metal-maailma legendi Bruce Dickinsoniga, kes sel päeval Poolas oma sooloshowks valmistus. Sel hetkel oli vaid õrna kahtluse all, kas pöörane aeg maailmas võiks mõjutada tema esinemist Eestis märtsi lõpus. Reedel leidis kinnitust tõsiasi, et ta ei tule ega peakski tulema - ei toimu seda ega sadu teisi meelelahutussündmusi.
Miljonär Dickinson saab ehk hakkama ka siis, kui mõnda aega ei esine, aga millist mõju avaldab eriolukord kodumaisele meelelahutustööstusele, mis on vägagi sõltuv artistide ülesastumistest? Räägivad mitmed muusikud ja teisedki muusikavaldkonna tegijad. Üks on selge: olukord on segane ja halb, ent igaüks saab aidata paari lihtsa asjaga neid.
Ühe kontserdi ärajäämine = mõju sadadele
Mitmekordne aasta muusikamänedžeri tiitli nominent Sandra Sersant, kelle hallata on näiteks kõik Liis Lemsalu esinemistega seonduv, tunnistab, et kuigi tavainimesele võib tunduda, et artist ei lähe lavale ja ei esine, siis tegelikkuses on ahel ühe kontserdi korraldamiseks palju pikem ja see mõjutab palju enamaid, kui arvata osatakse.
"Väga lihtne jada on näiteks, et erilahendusega kontserdi ärajäämisel jäävad tööta/kasuta lisaks kontserdikorraldajale ja artisti tiimile ka hotell, transportteenuse pakkuja, heli- ja valgusrendiettevõte, produtsent oma tiimiga, ekraanide sisulooja, koreograaf, kostüümilaenutus, toitlustaja ja näiteks ka iluteenuste osutaja." Ja see jada jätkub: "Rääkimata festivali enda ärajäämisega seotud kõikvõimalikud kannatavad osapooled festivali ala omanikust, prügiveo ettevõttest ja töötajatest, ja ala kujundajast kuni käepaelu tootva või vahendava ettevõtteni välja."