Enne loengut:

  • Selgita välja, millal ja kus sinu loengud toimuvad. Loengutes osalemine võib olla küll vabatahtlik, kuid need annavad sinu teadmistele kindla raamistiku ning loengutest puudumisel jäävad su teadmised puudulikuks. Lisaks võimaldab see paremini oma aega planeerida!
  • Loe läbi kursuseprogramm või ainekava. Tee kindlaks loengu teema ja tutvu juba eelnevalt vastava kirjandusega. Tutvu ka loengu või teemaga seotud õpieesmärkide või –tulemustega. See aitab sul loengus keskenduda põhiaspektidele.
  • Püüa loengusse jõuda õigeaegselt ning loengu ajal aktiivselt kaasa töötada (aktiivne kuulamine, konspekteerimine, küsimustele vastamine).

Loengu ajal:

  • Koosta loengu kohta konspekt (loe lisaks, kuidas koostada head konspekti), millele kirjuta alati õppejõu nimi, kuupäev ja teema – see aitab sul materjali järjestada ning muudab kordamise ja eksamiks valmistumise lihtsamaks.
  • Kui õppejõud kasutab jaotusmaterjale, tee loengu käigus nendele märkmeid – kasuta värvilisi markereid, allajoonimist või ääremärkusi.
  • Tõhusamaks konspekteerimiseks tööta välja oma lühendite süsteem. See aitab sul kiiremini teavet kirja panna.
  • Märgi ära rõhutamist vajavad punktid, sest need võivad hiljem hindamisel esile kerkida.
  • Kirjuta üles loengu ajal mainitud viited (autor ja aastaarv).

Pärast loengut:

  • Tee selgeks kõik arusaamatuks jäänud punktid. Selleks küsi abi kursusekaaslastelt, õppejõult, otsi vastust tekstidest või internetist.
  • Veidi aja pärast vaata konspekt üle – see aitab õpitut kinnistada.
  • Uuri loengus mainituid viiteid, tutvu täiendava kirjandusega ning mõtle loengus käsitletud teemadele.
  • Kursuse edenedes peaksid mõtlema sellele, kuidas luua seoseid teemade ja nendega seotud teooriate vahel.
  • Pärast loengut tegele lisamaterjali ja kodutööga – see on vajalik edasiseks hindamiseks!
  • Püüa loengu sisu kokku viia õpieesmärkide või –tulemustega, see aitab sul paremini mõista, mida ja miks sulle õpetatakse.

Lisaks ka praktilisi nõuandeid, et loengus paremini õppida:

  • Ole loengu suhtes positiivselt meelestatud – loengud motiveerivad õppima, tekitavad õppeaine vastu huvi, aitavad mõista ainekavas esitatud õpieesmärke ning õpetavad kriitiliselt mõtlema.
  • Valmistu keerukamateks loenguteks, selleks tutvu eelnevalt materjaliga.
  • Käi loengutes kohal, sest hiljem on väga raske materjali iseseisvalt järgi õppida ning õppeinfosüsteemist või e-õppe keskkonnast kättesaadavates materjalides ei ole kunagi kõike kirjas, mida lisaks kohapeal räägiti.
  • Mõtle sellele, kus oleks kõige parem auditooriumis istuda – kus kuuled ja näed kõige paremini.
  • Omanda erialakeel, et materjali paremini mõista.
  • Kuula mõttega, sest see aitab sul konspekteerida ja räägitu sisu paremini mõista.
  • Ära püüa üles kirjutada õppejõu juttu sõna-sõnalt vaid lisa konspekti kõige olulisemad punktid oma sõnadega.
  • Pööra lisaks tekstile tähelepanu ka visuaalsele teabele, millega õppejõud räägitut illustreerib.
  • Märgi üles õppejõu antud viited allikatele, et hiljem konspekti täiendada.

Vaata lisaks teiste põnevate teemade ja ülikoolis õppimise alustamise nippide kohta Tudengiveebist!

Allikad: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan, J. Weyers. SA Archimedes, programm Primus, 2011