Süütus — tüütu koorem või uhkuseasi?

Kõrgelt hinnatakse noormeest, kel seksivallas arvukalt kogemusi, samas aga mõistetakse hukka “kogemustega” neiud. Valitseb arvamus, et endast lugu pidav neiu peaks oma süütuse hoidma kellelegi olulisele ning kallile. Sama võiks kehtida siis ju ka noormehe kohta…

Nii mõnigi noormees tahab olla oma kallima elus see esimene. Keegi teine ei ole seal enne veel olnud, kuhu teda lubatakse. Puhtalt kompleksid, lihtsalt kindlad põhimõtted, religioonist tulenev omapära? Kes teab. Neiult süütuse võtmine täidab nii mõnegi mehe suure uhkustundega, et neiu hoidis ennast just temale. Paljud mehed soovivad oma elus vähemalt ühe korra magada süütu tütarlapsega. Noh nii uudishimust ja proovimise mõttes. Et kas on ka teistmoodi. Üks mu tuttav rääkis, kuidas nende klassis noormehed omal ajal süütuse võtmist lausa omavahelise võistlusena vaatlesid.

Enamik mehi eelistab siiski tütarlast, kes on juba asja proovinud ning teab, mida tahab. Ehk pelgavad noormehed süütut tütarlast? Kardavad, et ei oska piisavalt õrnalt ja oskuslikult süütu neiuga ümber käia? Või tunnevad lihtsalt aukartust? Oleme ju nii mõneski filmis näinud, kuidas mees kohkub tagasi, kui saab teada, et just tema oleks see, kes teeks tüdrukust naise.

Noore neiu või noormehe jaoks võib süütus olla nii uhkuseasjaks, mida kaitsta kui ka tüütuks koormaks, millest soovitakse võimalikult kiiresti lahti saada. Minu meelest on nukker, kui neiu kingib oma süütuse mingile suvalisele kutile mingil suvalisel olengul ja hiljem ei mäleta asjast mitte mõhkugi. Ja seda pelgalt sellepärast, et kõik tema sõbrannad on “seda juba teinud”. Või siis a la lepime kokku, et sellel suvel saame süütusest lahti.

Süütuse hoidmist abiellumiseni üldjuhul tänapäeval oluliseks enam ei peeta, kuna abielu on lükkunud suhteliselt kaugesse tulevikku. Nii kolmekümnendatesse aastatesse. Ja kui seal ikka veel süütu ollakse, siis on selleks ilmselt mingisugused tõsisemad põhjused. Kuigi võib ju olla küll mehi, kes enne abiellumist tõmbavad ringi kuis jaksavad, kui aga abiellumine meeles mõlgub, siis soovivad hoopis endale kaasaks süütut naisterahvast. See võib tuua endaga kaasa ka olukordi, kus vaesed naised kutsuvad appi kirurgi, et oma süütus tagasi saada. Kuna seksuaalsel sobivusel on abielus väga suur tähtsus, tuleks ehk enne abielu siiski kindlaks teha, kuidas te tulevasega selles valdkonnas sobite. Aga see on minu arvamus.

Teismelised esitavad sageli küsimuse, et kui vanalt on õige süütus kaotada. Süütuse kaotamine on tähtis samm ning seda lihtsalt peab igaüks ise tundma, millal on selleks õige aeg. Siin ei saa vanust kindlaks määrata. Kui tunned, et sul ei ole midagi selle inimese ees häbeneda ja et temaga on hea olla, on aeg paras. Olgu see siis 14-selt või 25-selt.

Ja kõige lõpuks: suhte tugevaks alustalaks ei ole mitte süütus või mittesüütus, vaid ikka armastus. Ja ärge unustage kondoomi.