Talitse vihahooge

Küllap teate, et viha pole mingi uhkuse- ega ka tervislik asi. Meie metsikus maailmas peab see ütlus kindlasti paika. Jätame praegu kõrvale selle viha, mis sunnib inimesi tapma ja piinama ning räägime tavapärasest vihast, mis iga päev meist igaüht võib tabada.

Karju, kui vihastad

Vihastada võib ükskõik mille peale. Kaaslaste või siis elus ettetulevate situatsioonide peale. Psühholoogid soovitavad viha kohe maandada, mitte endas aeglasel tulel edasi küpsetada. Kõige efektiivsem võiks olla üks eeskujulik Tarzani-karje. Paraku ei võimalda meie asukoht või ümbritsevad inimesed hullumoodi röökimist. Järelikult tuleb vihahoog alla neelata ja viimaks võimaluse korral kuhugi maha laadida. Selleks on erinevaid võimalusi: sport, lugemine, armastus, jne.

Kas sa oled vihane inimene?

Kas vihastad, kui pead kellegi või millegi järel ootama, kui liftid ei tule nii kiiresti, kui soovid või kui poejärjekorrad venivad tundide kaupa? Kas sind ärritavad ettevaatamatud autojuhid, metsikult huilgavad noored või katkised kodumasinad? Muidugi ärritavad, keda ei ärritaks. Kuid kas see viha jääb sinusse terveks päevaks küpsema või möödub kohe probleemi lahenemisel?

Kas sul on vaja patuoinast, keda sõimata?

Kui vastasid "jah", siis on asi veidi ülekäte läinud. Vihast on saanud su elu loomulik osa ning sealjuures veel ebatervislik.

Viha on uimastav

Kõrge vererõhk ja ebastabiilsed veresuhkrutasemed, peavalud, migreenid ja psühhoosid on pea kõige levinumad viha kõrvalmõjud. Loomulikult ei tee murdeealisele iseloomulik mässumeelsus veel niisugust kahju, kuid veidikene mõelda tasuks siiski.

Testide tulemusel on kindlaks tehtud, et emotsioonid on inimese tervisega sügavalt seotud. Viha võib oma kohutavas võimustvõtvas mastaabis isegi surmavalt mõjuda. Väidetavasti sureb see, kes terve elu vihkamist täis, 10 aastat varem kui rahulikult ja mõistvalt suhtuvad inimesed. Kas usute?

Mida viha põhjustab?

Viha põhjustab agressiivset käitumist, viha ajel võib korda saata kohutavaid tegusid.

Põhjustab hingamisraskuseid ning südamepekslemist.

Koordinatsiooni- ja kontsentratsioonihäired ei ole haruldased.

Suurendab mõjuainete toimet: suitsetamine, alkohol, narkootikumid. Seega tekitab suuremaid sõltuvusi.

Põhjustab liigsöömist või liiga vähe söömist.

Kuidas siis viha korral käituda?

Ära põe iga tühise asja pärast.
Me oleme küll programmeeritud kõigele kiiresti ja äkiliselt reageerima, kuid mõned asjad tõesti ei vääri seda. Milleks? Mõelgem enne läbi, mis on oluline ja mis mitte. programmeerige end ümber ja küsige endalt aeg-ajalt. „kas on mõtet?“ Kui hetkeks pidurdud ja mõttesse jääd, ongi suurem viha juba ära hoitud.

Enamik vihastamapanevaid asju on tegelikult väheolulised.
Kui kellegagi tülitsed ning päev hiljem sellele mõtled, kas siis üldse meenub, miks te tegelikult tülitsesite? Vahel meenubki, kuid enamasti siiski mitte. 90% tülidest keerlevad mittemillegi ümber. Inimesed vaidlevad ja lähevad sellest keema ning unustavad peagi selle iva. Vaieldakse juba põhimõtte pärast, sest alla anda ei taha ju keegi.

Kui suudame teisi naerda ja norida nende tülide mõttetust, siis miks me ei suuda iseennast analüüsida? Viha võtab võimust. Viha katkestab kogu kaine mõtlemise tükiks ajaks. Varuge natuke kannatust ja natuke mõistmist ning viha saab täiesti kontrollitavaks tundeks.

3 moodust viha talitseda

1. Mediteerige
   Keskenduge rahulikule hingamisele ning tõrjuge küünilised mõtted peast välja. Mediteerimine maandab stressi, kuid vajab harjutamist ning õppimist.
2. Pange end maksma
   Kutsuge ka teisi korrale, kui nad liiale lähevad. Tülisid on ebameeldiv pealt vaadata ning kui ise leili ei lähe, pole ka teisel mõtet karjuda, süüdistada või suisa kätega kallale tulla. Vastake rahulikult ning enesekindlalt, et ei kavatse tülitseda nüüd ega edaspidi.
3. Võtke koduloom
   Hämmastav, aga tõsi on see, et väikesed ja suured koduloomad mõjuvad kõik ühtviisi võimsalt – maandavalt. Mingil põhjusel korjab näiteks tilluke kassike kogu laengu endasse. Rahustavalt mõjub ka igapäevane kindel käitumine – loom vajab süüa, hoolt, silitamist ning tegelemist. See maandab.

   Loomade aju ei ole nii keerukas kui meil, seetõttu käituvad loomad ka instinktiivselt ja enamasti etteaimatavalt. Tema eest hoolitsemine on hea algus ja treening ka ümbritsevate inimeste eest hoolitsemiseks.

   Ning et sellest veel vähe poleks: loomaomanike tervis pidi olema tunduvalt parem kui loomatutel inimestel. Ka haigused võtavad nad enda kanda. Igati tänuväärne ja armas.

   Kui aga mingil põhjusel looma võtta ei saa, proovige niisama muutuda. Kasutegur on liialt suur, et see tähelepanuta jätta.