Talveväsimus ja kevadmasendus... või vastupidi

Sel aastal on veebruarikuuga kuidagi eriliselt jamad lood. Esiteks lähevad mõtted lörtsis sumbates ja juba pärastlõunal lampi süüdates masendavaks, viidates sellele, et talveväsimus (või talvemasendus) ei kuulu vaid detsembrisse-jaanuarisse. Teiseks meenutavad tilkuvad räästad ja kalender sedagi, et varsti saabub kevad, tuues endaga kaasa igaaastase kehva tuju ja nõrkustunde perioodi.

Kahe tuskatekitava perioodi lõikumispunktis ei maksaks siiski flegmasse laskuda ning stoliselt voodis lebada ja masendusel end kobada lasta, sest nii talvemasenduse kui kevadväsimuse vastu on omad rohud täiesti olemas.

Kõige suurem relv on mõte. Seda ei saa keegi sult võtta, mõttes võid sa olla kes või mis tahes. Ning aastaaegadest johtuva masenduse vastu peab eelkõige võitlema positiivse mõtlemisega. On ammu teada, et igas halvas on midagi head nii nagu igas heaski halba. Ning head on ka talves. Praegused lumeolud lubavad ilmsesti vastlapäeval oma liud ära lasta ning omaette mõnu on kindlasti ka see hetk, mil sa pärast kelgutamist oma värskest õhust punetavate ja heatujuliste sõpradega laua taha maha istud ning kuuma teed ja muhedaid vastlakukleid hakkad hävitama. Ka on tegelikult üsna mõnus talviselt pimedal õhtul toas mõned küünlad süüdata ning kallimaga hea veini juures kudrutada. Ning päikese puudumise vastu annab jõukamatel sõdida kaminasse asetavate kasepuudega.

Vitamiinide vajalikkusest on nämmutatud pikki aastaid ning pidevalt kaevatakse see vana teema välja. Ent paha see ei tee, sest kordamine on ju teadagi tarkuse ema. Just vitamiinide puudus on see, mis tekitab selle tülgastava apaatiatunde, mõtte, et mitte kuidagi ei viitsiks ega tahaks midagi teha. Tahaks niisama...oleskleda. Sööge vitamiine, suviste tomatite-kurkide-porgandite mõju on teie organismist juba ammu kadunud!

Mandariinid on üks mõnusamaid puuviljaliike. Kui partii on parajalt magus ning tülikaid seemneid pole, siis võiks neid süüa kilode kaupa. Miks mitte? Kallid nad kah õnneks väga pole. Ning kindlasti on nad toonust tõstvaid "vitajaane" pungil täis.

Inimene vajavat päevas ca kolm liitert vett. See ei tähenda mõistagi, et hommikul peaks kolmeliitrise purgi kraanist Tallinna kloorimaigulist vett täis laskma ning selle päeva jooksul ära manustama. Juua võib ka pakki topitud mahla - olgu selleks siis apelsini või kirsimahl. Jõukamatel kodanikel on võimalus hankida hea posu apelsine ning need ise mahlapressist läbi lasta, saades nii värske ja väga hea kvaliteediga rüüpe. Tomatimahla heaks küljeks on muide ka see, et ta eelmise õhtu pea järelkajad organismist kiiresti koristab.

Kui raha napib, siis aitab lihtne laks - osta poest üks sidrun, lõika viiludeks ja lisa oma kodusele sõstramorsile või kasvõi külmutet kraaniveele. Maitse paraneb ning su keha täitub C-nimelise vitamiiniga. Saamaks head ja pehmet ning vähe saastasisaldavat vett võib selle esmalt ära keeta, siis jahutada, plastikpudelisse valada, sinna sisse spiraaliks lõigatud sidruni panna, pudeli sügavkülmas läbi külmutada ning seejärel taas üles sulatada ja mõnuga juua.

Unustada ei tohiks ka salateid. Kuigi enamus inimesi ei saa läbi ilma lihatoitudeta, on vajalik neile lisaks serveerida ka tomatitest, kurkidest, rohesibulast, salatist või muust rohelisest kraamist valmistet salatit. Taas - vitamiinid. Ning lihatoit seedub märksa paremini.

Positiivselt mõeldes ning parajalt vitamiine tarbides on täiesti võimalik talvemasendusele ja kevadväsimusele keskmist sõrme näidata ning ka sel väsitaval ja uimasel perioodil säilitada hea tuju ja täisväärtuslik elu.