Varem kössitas Karvinen turvakodus suurema osa ajast ühes kindlas pesas aknalaual, kuid mida päev edasi, seda rahutumaks Karvinen muutus, kuni selleni, et eile hommikuks ei mahtunud rahutus koheva kassipoisi sisse enam äragi, justkui oleks ta aimanud eesootavat suurt elumuutust.

Karvineni uus kodu asub Soomes ja tema värske perenaine on meile juba saatnud ka esimesed kodu-uudised. Siin need on.

Laevasõit möödus selles mõttes rahulikult, et Karvinen oli terve aeg kajutis voodi all. Taksos ta küll veidike nuttis, aga selle kohta, kui jube see laevasõit eilse ilmaga oli, ja laev jäi veel 45 minutit hiljaks, oli ta tubli.

Koju jõudes läks ta muidugi kohe peitu. Vahepeal tuli ta natukeseks välja, vaatas ringi ja üritas läbi rõdu ukse põgeneda. Meid ta veel kardab. Me ei hakka teda ka torkima, kui õige aeg käes, küll ta siis tuleb.

Läksimegi siis eile üsna õnnetutena magama ja mõtlesime, et kui kaua aega võib minna, enne kui õige Karvinen välja tuleb.

Aga siis, kui tuled kustutasime ja magama sättisime, hakkas Karvinen ringi nuuskima ja lõpuks hüppas voodisse, hakkas kõrva sisse nurruma ja oma pead meie peade vastu puksima. Sain aru, et nüüd tuleb paitada. Ta keeras end iga külje peale, et ikka kõik kohad saaks paitatud. Öösel ta magaski minu vastas. Hommikul oli ta jälle endiselt arg. Meil on hetkel aga nii hea meel, et vähemalt ööselgi on meil täitsa oma nurrusülekass.

Soovime omalt poolt Karvineni uuele pererahvale palju hellust ja kannatust! Küll hell hiiglane end ka päevavalguses ilmutama hakkab. Karvinenile saadame pikad-pikad paid kõhu alla, täpselt nii nagu talle kõige enam meeldib.