Täna ühes Eesti IT-valdkonna esifirmas töötav Kristjan kukkus noorena koolist välja

 (12)
Täna ühes Eesti IT-valdkonna esifirmas töötav Kristjan kukkus noorena koolist välja
Foto: erakogu

Oma elu suurimaks õppetunniks peab Haapsalu Kutsehariduskeskuses arvuteid ja arvutivõrke õppinud Kristjan Hiis koolist väljakukkumist ning hiljem õpingute lõpetamist.

Täna ühes Eesti IT-valdkonna esifirmas töötav Kristjan teab, et distsipliin ja enda oskuste väärtustamine tagab edu. Kui oled julge ja näitad, mida sa väärt oled, siis jõuad elus kaugele.

Kristjan usub Eesti IT-tulevikku. Ta leiab, et see saab olema lilleline: „Meil on suurepärased äppide arendajaid, meeletul hulgal ajusid ja potentsiaali igast riigi nurgast,“ sõnas noor IT-mees, tuues näiteks viimase aja suuremad IT-valdkonnaga seotud kodumaised nimed — Taxify ja TransferWise. „Käsi südamel võin lausuda, et Eesti IT on alles õide puhkemas.“

Uurime Kristjanilt lähemalt, miks ta valis kutsehariduse ja kuidas sai ta tööle Microsofti/Skype divisjoni. 


Kust üldse sai alguse Sinu huvi IT vastu?

Huvi IT vastu tekkis mul umbes 13. eluaastal, kui sai ühe sõbraga IT-valdkonnas tööd tehtud. Panime koos arvuteid kokku, ja mis seal salata, piraatisime ka mänge. Aga tõsisemalt sain aru, et IT on suuremas osas minu ampluaa alles üheksanda klassi lõpu poole, kui kooli arvutitunnid muutusid minu jaoks igavaks. Kõik oli liiga lihtne.


Pärast põhikooli läksid Sa aga õppima kutseõppesse, mitte gümnaasiumisse. Miks?

Seotud lood:

Õpingute jätkamine kutsekoolis oli minu jaoks ainuõige valik. Minu silmis jõuavadki kutsekooli õppima need inimesed, kes teavad juba varakult, millise erialaga nad oma elu siduda soovivad.

Kutsekooli lõpetanuna julgen öelda, et vähemalt minu kooliajal oli tuntav küpsuse vahe gümnasisti ja kutseõppuri vahel. Noored, kellel oli oma tuleviku osas selge visioon, olid pisut küpsema maailmavaatega.


Mis on kutsehariduse peamised eelised?

Kutsehariduse peamine eelis ongi vast see, et saad varem iseseisvat elu alustada. Kas seda ei soovi mitte kõik noored? Teine suur eelis on, et saad reeglina kolme-aastase õpinguperioodi lõpuks nii keskhariduse kui ka kutse sinna kõrvale. Seega kui gümnaasiumi lõppedes oled Sa haritud noor, siis kutsekooli lõpetades oled Sa kindla erialaga haritud noor, kes on valmis sisenema tööturule.


Tegelikult peaks Sinu lugu paljudele noortele olema innustav, sest oleks üks neist, kes ainete kuhjumisel koolile käega lõi.

Minu elu üheks suuremaks õppetunniks on tõesti koolist väljakukkumine. Olles põhikoolis harjunud, et kuidagi ikka järgmisesse klassi välja veab, siis kutsekoolis seda lõbu ei olnud. Kui Sa ei suuda ennast distsiplineerida ja end õigeks ajaks kooli sättida, tuleb tunnistada tõde, et jama on majas. Nii ma ka koolist välja langesin.


Aga Sa läksid tagasi!

Olin koolist eemal umbes aasta jagu. Käisin tööl ja elasin peaaegu nö täiskasvanu elu. Proovisin nii kelneri ametit kui ka tegin kodus veebilehti. Kui ma koolist välja kukkusin, andsin endale ja kursuse juhatajale lubaduse, et tulen tagasi ja alustan uuesti kolmandalt kursuselt, kus pooleli jäin. Nii saigi minust pea aasta hiljem taaskord kutsekooli õpilane.

Mis Sa sellest õppisid?

See oli vajalik kogemus, sest siis mõistsin, et õpin ennekõike enda jaoks. Ma arvan, et ei ole valesid otsuseid — kas minna tööle või edasi õppida. Iga otsus annab uue kogemuse. Tähtis on olla julge ja näidata, mida Sa väärt oled — siis jõuad elus ka kaugele.


Võib öelda, et siis said Sinu tegemised alles hoo sisse. Korraldasid viiel järjestikusel aastal kooli LanParty’sid. Mis need on ja miks on vaja selliseid ettevõtmisi IT-valdkonna noortele korraldada?

LanParty näol on tegemist nö võrgupeoga. Sageli tehakse seda omavahel mängude mängimiseks. Korraldajatel on kaks võimalust: teha võrgupeost lihtsalt tüüpiline „saame kokku-istume-mängime“ üritus või organiseerida sinna kõrvale ka töötubasid, seminare ja konverentse ehk tuua sisse ka hariduslik pool.

Näiteks ühel aastal käis Haapsalu Kutsehariduskeskuses rääkimas viirustõrje tootja, et kuidas turvata oma arvutit ja hoida seda viirusevabalt, kindlasti oli õpimomenti seal kõigi jaoks.

Kooli ajal osalesid Sa ka kutsemeistrivõistlusel Noor Meister, mis oli sinu jaoks väga edukas — seda nii auhinnalise koha kui ka järgmise haridussammu poolest.

Noorel Meistril esindasin kooli, olles neljandal kursusel. Ettevalmistusperiood kandis vilja ja koos kursusekaaslase Andres Nurgaga saavutasime võistlusel meeskondliku esikoha. Individuaalses arvestuses olin „Linuxi“ spetsialistide võistlusel teine.

Mida võistlusel osalemine Sulle andis?

Noorel Meistril osalemisest sain konkreetse idee ja julguse minna edasi õppima ülikooli. Kuna tavalise koolipoisina oli mu keskmine hinne kolme kanti, siis pärast Noorel Meistril saadud teist kohta pakkus IT-Kolledž mulle omalt poolt lisapunkti keskmise hinde tõstmiseks. Nii kandideerisingi pärast kutsekooli lõpetamist Tallinna IT- Kolledžisse, kuhu ma pärast pingelist konkurssi, kus ühele kohale oli seitse soovijat, tasuta kohale õppima sain. 
 

Täna töötad Sa Microsoft/Skype divisionis service engineer’ina. Mil määral rakendad seal kutsekoolis saadud teadmisi?

Kui eesti keeles öelda, siis olen oma ametilt monitooringu spetsialist. Monitoorime oma tiimiga kõiki Microsofti ebastandartseid lahendusi ja pakume firma sees 24/7/365 tuge, olles nö “First line of defence”. Sinna tööle minnes puudusid mul suuremad teadmised monitooringu tarkvaradest ja kokkupuude tööülesannetega.

Kuid nüüd, juba pea kaks aastat hiljem, arvan, et olen oma töös saavutanud kindlustunde. Kutsekoolis omandatud IT-haridus on minu tänase karjääri alus. Sealt saadud alusoskuste ja –teadmiste peale on kõik järgnev üles ehitatud.

Noored infotehnoloogid võtavad mõõtu 6.-7. Märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimuval kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2015. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.


***
KOMMENTAAR

Infovõrkude projekteerimise, paigaldamise ja hooldusega ning eramajade, büroohoonete, tootmishoonete ja tööstusseadmete automatiseerimisega tegeleva Võrguvara AS Nutimaja lahenduse juhi Reijo Sirila sõnul on kutsehariduse lõpetanud noorte eeliseks varajane praktiline kogemus — oskus näha probleemi kui tervikut ja see lahendada.

Sirila sõnul on IT ja automaatika väga kiiresti arenevad tegutsemisvaldkonnad. Sellest tulenevalt saavad valdkonna spetsialistid väga palju täiendkoolitusi, mis annavad konkurentsieelise. Samuti tuleb spetsialistidel end sertifitseerida. „Mida rohkem spetsialiseerunud ja sertifitseeritud spetsialist on, seda spetsiifilisemate ja suuremate projektidega töötaja tegeleda saab.“

Seega annavad erialane haridus ja täiendkoolitus suhteliselt head šansid tööle saada: „Kui vaadata tööpakkumiste portaale, siis just tehnoloogiaga seotud spetsialistide tööpakkumisi on kordades rohkem, kui mõne muu valdkonna pakkumisi.“ Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT-valdkonna keskmine palk on Statistikaameti andmetel pisut üle 1500 euro.