Terviseamet selgitab, mis vahe on avalikul siseüritusel ja ööklubipeol: korraldajad püüavad reeglitest mööda vaadata
Meedianõunik Eike Kingsepa sõnul on avaliku siseürituse ja ööklubipeo vahe sisus.
"Ööklubisid loetakse kõrgendatud nakkusohuga kohtadeks, sest seal toimuvad tegevused kujutavad endast nakkusohtu, mida korraldaja ei saa ka parima tahtmise juures kõrvaldada," ütles ta.
Kingsepp tõi välja, et mitmed ööklubipidajad püüavad reeglitest kõrvale vaadates oma tööga jätkata.
"Alates koroonakriisi algusest on paljud ööklubid üritanud oma tegevust nii ümber korraldada, et juriidiliselt oleks kõik korrektne ja tegevus saaks jätkuda: tantsupõrandad on suletud või ümber korraldatud, lubatud on jälgida distantsi pidamist, üles riputatud infomaterjale ning sõna "pidu" asemel kasutatud erinevaid vähem ja rohkem fantaasiaküllaseid kirjeldusi toimuva kohta.
"Terviseametile saabunud kaebuste põhjal saame väita, et sisu jäi tihti ikkagi tavaliseks ööklubipeoks," sõnas Kingsepp.
Terviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit.
Kroonika võttis ühendust valitsuse kommunikatsioonibürooga, kes haldavad kriis.ee lehekülge, et uurida, miks kehtivad ööklubidele teised reeglid.
Meedianõunik Liis Velsker jagas põhjust, miks ööklubidele jäi 1. juulist peale 100 inimese piirang:
"Ööklubide rangemad nõuded tulenevad viiruse leviku kõrgendatud ohust tegevuste puhul, mis toimuvad siseruumides ja mille hulka kuulub tihedalt suures seltskonnas lävimine, muu hulgas varem kokkupuudet mitte omanud isikute vahel, kus tarbitakse ka alkoholi. Suured nakkuskolded on rahvusvaheliselt ja Eestis olnud seotud pidudega nii viirusepuhangu alguses kui ka kestel, sellele on tähelepanu juhtinud ka Eesti eksperdid. Eiramata ei saa jätta ka asjaolu, et alkoholi mõjul väheneb inimeste tähelepanelikkus ning suureneb riskikäitumine ja seda ka COVID-19 suhtes."
