Tihe rebimine: nendele erialadele on tänavu kõige suurem tung

 (21)
Tihe rebimine: nendele erialadele on tänavu kõige suurem tung
Foto: Priit Simson

Kui paljud noored pistavad rinda Eesti populaarseimate ülikoolide ihaldatuimate erialade kohtadele? Konkurss on tänavu tihe: Tallinna Ülikool tuli välja uute erialadega, Tartu Ülikoolis võitlesid kooli õppima pääsemise nimel rekordarv tudengeid, Tallinna Tehnikaülikooli sisseastujate arv kasvas aastaga 11% ning trügimine Eesti Kunstiakadeemiasse on samuti tihenenud. Kui suur oli konkurss ja mitu inimest kandideeris nendes kõrgkoolides ühele erialale, saa teada!

Tallinna Ülikoolis toimus suurim konkurss haldus- ja ärikorralduse erialale, mille 35-le õppekohale esitati 529 avaldust ning konkursiks kujunes 15,1 inimest ühele kohale. Kõige populaarsemate erialade tiitlit hoiavad Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorralduse kõrval tänavu psühholoogia (548 avaldust), õigusteadus (471 avaldust), alushariduse pedagoog (436 avaldust) ja informaatika (328) avaldust.

Tartu Ülikoolis toimus suurim konkurss koolieelse lasteasutuse õpetaja erialale, kus ühele õppekohale kandideeris 8,9 inimest. Hambaarstiteadusesse 8,4 inimest, füsioteraapiasse 8,3; psühholoogiasse 6,5 ning kehalise kasvatuse ja spordi erialale 5,5 inimest.

Tallinna Tehnikaülikoolis oli konkurss tänavu eriti tihe ning suurim rebimine toimus halduskorralduse alale, kuhu kandideeris 257 inimest, kuid kohti õppuritele on ainult 20. See teeb 12,85 inimest ühele õppekohale. Tema järel sammub keskkonnajuhtimine, kuhu 20-le kohale katsetas 123 inimest ehk 6,15 inimest ühele kohale. Enim soovitakse TTÜ-s õppida ärindust, sellele erialale esitas sisseastumissoovi koguni 507 inimest. 90 neist pääseb õppima, mis teeb konkursiks 5,63 inimest ühele kohale. Teiste seas osutusid populaarseteks ka järgmised erialad: küberfüüsikaline süsteemitehnika, geenitehnoloogia, majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine, rakenduslik majandusteadus, sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine, avalik haldus ja riigiteadused ning logistika.

Eesti Kunstiakadeemias on bakalaureuseastmes kõige suurim huvi disainiteaduskonna õppekavade vastu, kus 85-le kohale kandideerib 348 inimest. Neist 117 graafilisse disaini, kuhu ühele kohale kandideerib 6,5 õpilast. Huvi on tõusnud moedisaini (6 inimest ühele kohale), tootedisaini (4,7 inimest ühele kohale) ning ehte-ja sepakunsti vastu (4,0 inimest ühele kohale). Endiselt on suur tung arhitektuuriteaduskonda, sisearhitektuuri õppekavale, mille vastu on huvi võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Tänavu kandideerib sisearhitektuuri 7,2 inimest ühele õppekohale. Populaarsed on ka fotograafia ja animatsiooniõppekavad, samuti stsenograafia. Kunstiakadeemias on tänavu konkurss traditsiooniliselt väiksematele erialadele tõusnud, kus nii keraamika, klaasikunsti, nahakunsti, köite- ja aksessuaaridisaini ning ehte- ja sepakunsti kui ka tekstiilidisaini õppekavadele kandideerib 2,2-4 inimest ühele õppekohale.