Tõeline gripp on raske ja nakkav haigus

 (2)
Tõeline gripp on raske ja nakkav haigus
Foto: Ilmar Saabas

Tavainimeste kõnepruugis on “gripp” üldnimetus kõigile külmetushaigustele, sõltumata sellest, kas palavikku on või ei ole. Suurem osa külmetusi on aga seotud hoopis teiste viirustega. Millise viirusega konkreetselt nohuse nina, kibeda kurgu ja kehva enesetunde puhul tegu, saab otsustada vaid viroloogialaboris tehtud ninalima uuringu alusel.

1. Kui suur probleem on Eestis gripiviirus? Laiemalt — kui palju on haigestujaid ja millises vanuses ning millise sotsiaalse taustaga need inimesed on?


Ägedaid hingamisteede infektsioone võib esineda kõikidel aastaaegadel, kuid haigestumise tõusu iseloomustab selgelt välja kujunenud hooajalisus. Respiratoorsed viirushaigused sagenevad järsult septembris-oktoobris, haigestumus jõuab haripunkti veebruaris-märtsis ning vaibub suvekuudeks. Alates aasta 40. nädalast registreeritakse Eestis ägedate hingamisteede haigusjuhtusid ja sellekohane statistika on kättesaadav Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel. Nii registreeriti 40. nädalal 2561 ja 41. nädalal 3903 ägeda respiratoorse nakkuse juhtu. Haigestumus on sellel aastal tavalisel tasemel ning väikene tõus on praegusele hooajale iseloomulik. Käesoleva aasta 44. nädalaks veel Eestis ühtegi gripiviirust registreeritud ei ole. Küll aga on esimesed gripijuhud diagnoositud Rootsis ja Norras. Gripp on kõrge epideemilise potentsiaaliga viirushaigus. Suuremad katastroofilised gripipuhangud jäävad aastatesse 1957 (Aasia gripp), 1968 (Hongkongi gripp) ja 1977 (Vene gripp). Et nakkushaigustele on iseloomulik haigestumuse tõusu ja languse laineline kulg, võib olla kindel, et uus pandeemia on tulekul. Pandeemia vahelistel perioodidel haigestub grippi keskmiselt üks täiskasvanu kümnest ja üks laps kolmest. Pandeemia tingimustes on elanike tabatus 1-5%, gripi ohugrupil aga 40-50%. Kindel on see, et vähemasti korra elus tuleb meil kõigil gripp läbi põdeda.

2. Kui tõsine haigus on gripp? Kuidas peaks grippi ära tundma tavalise ülemiste hingamisteede viirushaigusega võrreldes?


Tavainimeste kõnepruugis on “gripp” üldnimetus kõigile külmetushaigustele, sõltumata sellest, kas palavikku on või ei ole. Suurem osa külmetusi on aga seotud hoopis teiste viirustega nagu nohuviirus, paragripp, adenoviirus, RS-viirus jt. Millise viirusega konkreetselt nohuse nina, kibeda kurgu ja kehva enesetunde puhul tegu, saab otsustada vaid viroloogialaboris tehtud ninalima uuringu alusel. Tõeline gripp on raske ja väga nakkav haigus. Gripile on iseloomulik mitu päeva püsiv kõrge palavik (39°-40°C), pea- ja lihasvalud, puutehellus. Katarrinähtudest esineb vesine nohu, kuiv köha, kurguvalu ja silmade punetus ning valguskartus.


3. Millised võivad olla gripi kõige tõsisemad tagajärjed inimese tervisele, millised võivad olla tüsistused? Kas lapsed ja vanurid põevad grippi tõsisemalt läbi kui tööealised?


Viiruste poolt nõrgestatud organismis tekib immuunsuse langus, selle tagajärjel pääsevad mõjule bakterid, mis põhjustavad erinevaid tüsistusi. Gripi levinumad tüsistused on keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, bronhiit ja kopsupõletik. Esineb ka südamekahjustusi ning närvipõletikke. Gripi riskirühma kuuluvad inimesed, kellel on suurenenud nakatumise oht ja oht tõsiste, ka surmaga lõppevate tüsistuste tekkeks. Ehk siis kõik 65-aastased ja vanemad inimesed, hooldekodude ja pikaravihaiglate patsiendid, kroonilisi kopsu- ja vereringe elundkonna haigusi (sealhulgas bronhiaalastmat) põdevad täiskasvanud ja lapsed, eelneva aasta jooksul korduvalt ainevahetushaiguste (sh suhkrutõbi), neeruhaiguste, aneemia ja immuunpuudulikkuse (sh HIV-nakkuse kaugelearenenud staadium, AIDS ja immuunsupressioni saavad patsiendid) tõttu hospitaliseeritud või ravitud täiskasvanud ja lapsed. Riskigrupiks loetakse ka 6 kuu kuni 18 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi (REYE sündroomi tekke oht) ning naised, kelle raseduse teine või kolmas trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodile.

4. Kuidas hoiduda nakatumise eest? Kas peaks vältima teatud tegevusi, rahvarohkeid kohti kõige ohtlikemal perioodidel? Dets, jaanuar?


Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis süljepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus suudab ruumiõhus nakatamisvõimelisena püsida kuni kaks tundi. Seepärast toimub viiruse levik hästi kinnistes ruumides — bussid, liftid, rahvarikkad siseruumid. Gripiviirus ei armasta ultraviolettkiirgust (päike, värske õhk), hävib 65 kraadi juures kuumutades ja tavaliste desinfitseerivate vahendite toimel. Tervisekaitseinspektsioon soovitab viirusnakkuste põdejatel koju jääda ja ennast terveks ravida. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab organismi ja ohustab teisi kaaskodanikke nakatumisega. Nakatumisest hoidumiseks, aga vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi ning pesta tihti käsi. Kuigi organismi vastupanuvõime tõstmiseks viirusnakkuste vastu aitab mõõdukas sportimine, saunaskäimine ja tervislik toitumine, on kõige kindlam kaitse gripi vastu enda õigeaegne vaktsineerimine. Gripivaktsiini võib manustada põhimõtteliselt kõigile inimesel alates kuuendast elukuust. Gripi vastu ei vaktsineerita neid, kelle kanamunavalgu allergiaga, või on varem tekkinud tõsiseid kõrvalnähte gripivaktsiinile. Ägedaid palavikulisi haigusi põdevate inimeste vaktsineerimine lükatakse edasi tervistumiseni. Julgelt võivad end vaktsineerida rasedad pärast kolmandat raseduskuud. Gripivaktsiin ei ole ohtlik rinnaga toitvale emale ega imikule ja rinnaga toitmine omakorda ei mõjuta immuunvastuse kujunemist. Tavaliselt piisab noortel täiskasvanutel ja vanemaealistel ühest vaktsiinidoosist, kuna nende organism on juba gripiviirusega varem kokku puutunud. Väikestel lastel on esmakordsel vaktsineerimisel vaja kahte vaktsiinidoosi.

5. Milline on tõenäosus, et gripi vaktsiin toimib, kui on olemas erinevat liiki gripid? Kas vaktsiin on tõhus kaitse?


Gripiviiruse genoom koosneb kaheksast segmendist, mis omavahel kombineerudes moodustavad aina uusi ja uusi viirusetüvesid. Vaktsiin, mis ühel aastal toimis, et pruugi seda järgmisel aastal enam teha. Maailma Terviseorganisatsiooni juurde kuuluv Global Influenza Surveillance Network (Ülemailmne Gripi Jälgimise Võrgustik) jälgib maailmas ringlevaid gripitüvesid ja annab soovitusi, milliseid nendest järgneva hooaja gripivaktsiini kaasata. Põhjapoolkera jaoks väljatöötatava gripivaktsiini koostis otsustatakse tavaliselt veebruari keskel ja lõunapoolkera jaoks septembri lõpuks. Gripivaktsiini efektiivsus sõltub eelkõige vaktsiiniviiruse antigeense struktuuri vastavusest antud perioodil ringlevate gripiviiruste struktuurile, aga ka vaktsineeritava inimese vanusest ja immuunsüsteemi seisundist. Normaalse immuunsusega kuni 65 aastastel inimestel on vaktsiini kaitseefektiivsus 70-90%. Üle 65 aasta vanustel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel on vaktsiini efektiivsus veidi madalam, jäädes keskmiselt 58% juurde. Väldib aga 30-70%-l tüsistuste teket ja hospitaliseerimise vajadust ning hoiab ära kuni 75%-l surmlõppe. Kuid gripivaktsiini puhul tuleb hinnata ka tema kasuefektiivsust. USA-s tehtud gripivastase vaktsineerimise uuringud näitasid, et töötavatel inimestel väheneb 34-44% võrra arstikülastuste arv, 32-45% võrra tööpäevade kadu ja 25% võrra antibiootikumide tarvitamine.

6. Kui vaktsineerida, siis millega peaks arvestama: kas võib kergelt haigeks jääda, kui kiiresti tekib immuunsus?


Arvestades gripi epidemioloogilise seire andmeid, on soovitav gripivastane vaktsineerimine Eestis läbi viia oktoobrikuus ning jätkata seda novembris-detsembris. Kuna gripi kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris ning võib kesta kuni mai lõpuni, ei ole hilja inimesi vaktsineerida ka jaanuaris –veebruaris. Paraku pole iga viirusnakkus sugugi gripp, kuigi sümptomid võivad olla üsana ühtemoodi. See võib tekitada segaduse: mind vaktsineeriti, aga jäin ikka haigeks. Gripivaktsiin aitab ainult gripiviiruse vastu. Gripivastased kaitsekehad ilmuvad verre üks-kaks nädalat pärast vaktsineerimist ja saavutavad oma kõrgtaseme kolmandal- neljandal nädalal.

7. Kus saavad inimesed end vaktsineerida. Kas selle gripihooaja eel jõuaks veel vaktsineerida?


Kõige lihtsam on end vaktsineerida perearsti juures. Mida suurem on elanikkonna vaktsineerimise aste, seda ohutum on elada ka mittevaktsineeritutel — nakkusoht on väiksem ja puhangut lihtsalt ei teki. Kes on otsustanud nüüd vaktsineerida, peaks lähemate nädalate jooksul peale süsti vältima haigeid inimesi ja külmetamist, mis on viirushaiguste tekke soodustaja. Vaktsineerida on vajalik eelkõige gripi riskirühma isikuid. Kõrgenenud grippi nakatumise ohus on ka need, kes on pidevas kontaktis gripi riskirühma kuuluvate patsientidega, ehk siis tervishoiutöötajad, gripi riskirühma kuuluvate patsientide perekonnakontaktsed, hooldeasutuse töötajad. Samuti peaks end vaktsineerima inimestega tihedalt suhtlevad ja rahvarohketes kohtades töötavad inimesed: õpetajad, kasvatajad, sotsiaaltöötajad. Need kes elavad suletud kollektiivides nagu kaitseväelased, ühiskodude- ja spordilaagrite elanikud. Aga ka gripi epideemiast haaratud maadesse reisivad inimesed.