Toitumisnõustaja: väldi neid 10 viga, mida teevad kiire elutempoga noored inimesed!
1. Toidukordade vahed venivad liiga pikaks
Süüa soovitatakse regulaarselt viis korda päevas. See tähendab, et sööma peaks iga 3-4 tunni järel. Mõtle läbi, milline tuleb sinu järgnev päev või nädal! Kas sul on võimalus kodus süüa, einestad väljas või viibid kohas, kuhu tuleks oma söök kaasa võtta? Vajadusel paki väikesed vahepalad kaasa! Selleks sobivad puuviljad, pähklid, juurviljakangid, salat, smuuti või muu. Nii ei jää sa kunagi nälga.
2. Soe toit asendatakse näksimisega
Oled sa tabanud end mõttelt, et ega kõht eriti tühi polegi, ma lihtsalt näksiks veidi midagi? Enamasti jääb see väike näks oma toiteväärtuselt alla tavalisele toidule ning ületab energiasisalduselt kordades korralikku lõuna.
3. Tarbitakse liigselt piimatooteid
Kiire elustiili juures eelistatakse tarbida tooteid, mis on mugavalt pakendatud. Just seetõttu on piimatooted tarbijale kõige kättesaadavamad. Jogurtid, kohukesed, pudingud, kreemid, hapupiimajoogid — valik neist kuulub pea iga eestlase igapäeva menüüsse. Paraku on seda kõike päeva lõpuks liiga palju. Noortel võib liigne piimatoodete tarbimine võimendada aknet ning soodustada põletikke.
4. Suur osa energiast saadakse magusatest jookidest
Tihti loobutakse toidust lootuses kehakaalu alandada, kuid seejuures jätkatakse magusate jookide nagu Coca-Cola, limonaadid, mahlad, energiajoogid, magustatud jogurt ja muu sarnase tarbimist. Coca-Cola puhul valitakse dieetvariant, mis aga tähendab, et suhkru asemel on sinna lisatud magusaine, mille mõju on suhkrust kordades kahjulikum. Organism vajab vett, muud joogid seda ei asenda.
5. Võta aega, et lugeda toote etiketti!
See tundub esialgu küll suur ajakulu, kuid peagi kujunevad sul välja omad lemmikud ning poelettide vahel orienteerumine muutub hoopis lihtsamaks. Tihti oleme harjunud ostma üht ja sama toodet, kuid sellele võib leiduda hoopis tervislikum alternatiiv.
6. Vaimustutakse kergesti toidulisanditest ja muudest preparaatidest
Unustatakse, et toidulisandid on mõeldud kasutamiseks toidule lisaks ning seda ainult sel juhul, kui selleks on vajadus. Organism ei omasta ühestki kuitahes hästi reklaamitud tootest vajalikke aineid nii, nagu ta teeb seda loomulikust toidust.
7. Valkudele pannakse liigselt rõhku
Millegipärast levib arvamus justkui valk ja just loomne valk on kõige alused. Kui palju on aga neid, kes muretsevad, kas nad saavad piisavas koguses vitamiine ja mineraalaineid? Just vitamiinidest ja mineraalidest on enamasti suurem defitsiit kui valkudest. Seda, kas vitamiinide ja mineraalide tasemed on normis, saab kontrollida laborianalüüsidega või kasutades internetis saadaoleavid toitumisprogramme.
8. Arvatakse, et tervisliku toidu valmistamine võtab liiga palju aega
Puuviljade blenderdamine smuutiks võtab mõned sekundid, aedviljade (kasvõi külmutatud) vokkimisele kulub mõni minut ning kergema supi saab valmis poole tunniga.
9. “Ma ei oska enam infos orienteeruda”
Tihti kurdetakse, et uut toitumisalast informatsiooni tuleb nii kiiresti peale, et enam ei teata, mida uskuda, mida mitte. On olemas mitmeid eri suundi toitumises ning enamasti peavad nende suundade esindajad blogisid. Leia nende seast endale sobivaim ning jää selle juurde. Aeg-ajalt on küll huvitav lugeda uut materjali, kuid kõik kõigile ei sobi.
10. Väjas süües pole nagunii võimalik midagi tervislikku tellida
Pea igas söögikohas on menüüs valik salateid ja suppe. Üha enam lisandub erinevaid smuutisid ja vokke. Isegi pubides saab tellida prae kõrvale aedvilju friikartuli asemel. Klaas vett on mitmetest kohtades lausa tasuta.
Valik on sinu!
