Praegu toimuval meediapädevuse nädalal "Enne mõtlen, siis jagan" on paslik meenutada, millised uudised jõudsid maakerale enne mitu ringi peale teha, kui selgus, et tegemist on valeuudistega.

1. Pagulased vägistasid Saksamaal vene rahvusest 13-aastase tüdruku

2016. aasta jaanuaris läks 13-aastane vene rahvusest Saksamaal elav Lisa 30 tunniks kaduma – ta ei ilmunud kooli ja ta vanemad ei teadnud tema asukohta. Kui ta välja ilmus, olid tal näol vigastused ja ta ütles oma vanematele, et teda ründasid seksuaalselt Araabia või Aafrika päritolu mehed. Uudis levis sotsiaalmeedias ja veidi hiljem ka traditsioonilises meedias kulutulena. Venemaa otsustas uudist ära kasutada ja asus süüdistama Saksamaad Vene vähemuse õiguste rikkumises. Isegi Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas Saksamaa võime tüdruku kadumise uudise kinni hoidmises ja süüdistas kõiges „poliitkorrektsust“. Berliinis toimusid mitmed meeleavaldused ja kogu maailm oli šokeeritud. Kolm päeva pärast koju jõudmist tunnistas Lisa üles, et tegelikult oli ta oma sõprade juures ja kartis koju tulemist, kuna oli koolis pahandust teinud. Seda kinnitasid ka politsei poolt tehtud analüüs tüdruku mobiiltelefoni asukohast. Teismelise tüdruku vale, millele lisas tuld vene propagandamasin, ajas kaks suurriiki omavahel tülli ja tekitas suuri probleeme pagulaste kogukonnale.

2. USA presidendikandidaat Hillary Clinton on raskelt haige

2016. aasta USA presidendikampaanias, kus vastamisi seisid Hillary Clinton ja Donald Trump, oli seis üsna tasavägine ja vastase kahjustamiseks läksid käiku kõik võimalikud infokillud. Trumpi kohta lekkisid piinlikud salvestised ja saladused, Clintoni kohta pandi suure kella külge infokild, et ta saatis välisministrina osa kirju oma isiklikult e-maililt. Kuid kõige suurem vandenõuteooria ümbritses Hillary Clintoni tervist. Trump hakkas intervjuudes väitma, et Hillary on liiga nõrk ja vaimselt ebastabiilne, et presidendiametit pidada. Hillaryle omistati nii Trumpi kampaaniameistrite kui ka Trumpi fännide poolt erinevaid haiguseid alates kõnehäirest kuni ajukasvajani. Välja kaevati fotod, kus Hillaryt justkui talutatakse trepist üles; videolõigud, kus ta kõne ajal köhis jne. Kui Hillary tõepoolest ühel palaval päeval kampaaniaüritusel peaaegu kokku kukkus, siis tundus diagnoos olevat kindel. Tegemist oli siiski vaid kergeloomulise kopsupõletikuga ning ajakirjandus- ja faktikontrolliväljaanded tõestasid üksteise järel, et Hillaryl pole tervisega mingeid tõsiseid probleeme. Selleks ajaks aga oli kogu maailmas kinnistunud arusaam, et ilmselt midagi tal ikkagi tervisega viga on. Hillary Clinton kaotas valimised napilt Donald Trumpile.

3. Ukraina sõdurid lõid Slovianskis risti kolmeaastase poisi

Vene kanal Pervõi Kanal näitas 12. juulil 2014 Donbassi sõja ajal eetris lugu sellest, kuidas Slovianskist pärit naine oli näinud pealt juhtumit, kuidas Ukraina sõdurid lõid risti kolmeaastase poisi ja tapsid tema ema. Uudis levis üle kogu maailma ja tekitas Venemaal tohutu pahameeletormi, kuigi juhtunu kohta polnud mingeid tõendeid. Hiljem tunnistaski Vene riik, et naine oli kogu loo välja mõelnud.

4. Vaktsiinid tekitavad autismi

1998. aastal avaldas Dr Andres Wakefield koos kolleegidega ajakirjas The Lancet teadusartikli, kus seostas vaktsiinid ja autismi. Artikkel ja selle järeldused on tänaseks ümber lükatud ning ajakiri Lancet on selle tagasi võtnud. Artiklit uurinud teadlased leidsid, et Wakerfieldi uuring, mis baseerus 12 patsiendi haigulugudele, ei olnud lihtsalt ekslik, vaid andmeid oli tahtlikult moonutatud, et sellist seost esile tuua. Wakefield jäi ilma ka oma arstilitsentsist ning enamik kaasautoritest võtsid oma nime artikli juurest ära, kui selgus, et Wakefield oli võtnud uuringu tegemise ajal raha advokaadilt, kes plaanis vaktsiinitootjaid kohtusse anda. Ei Wakefield, kes küll pettust eitab, ega teised teadlased pole suutnud 1998. aasta uuringu tulemusi korrata. Kuid müüt vaktsiinide ja autismi seosest elab edasi ja paljudes lääneriikides on selle tõttu tõusnud vaktsineerimata laste arv ohtlikult kõrgele tasemele. Vaktsiinide abil kadunud haigused, nagu leetrid, on naasmas ja igal aastal on üha suuremad haiguspuhangud.

5. Parmesani juust sisaldab puidumassi

USA toidu- ja ravimiamet (FDA) teatas 2016. aastal, et osa parmesani juustusid sisaldab liiga palju „wood pulp“i. Sõna „wood pulp“ hakati tõlkima ja mõistma kui „puidumassi“ ning kogu maailmas avaldati „šokeerivaid“ lugusid sellest, kuidas parmesani juust sisaldab puidumassi. Tegelikult oli küll tegemist tselluloosiga, mis on looduslik koostisosa kõikides taimedes, sh kõikides puuviljades ja juurviljades. Segadus tekkis sellest, et tselluloosi nimetatakse sageli „wood pulp-iks“, kuna tööstuslikult saadakse tselluloosi puidust – puit purustatakse ja sellest eraldatakse tselluloos. Ehk siis puit tuleb puudest, puud on taimed ja taimedes on tselluloos. Tselluloos on toiduainetööstuses lubatud lisaaine, mida lisatakse näiteks osadele juustudele, et need ei läheks tükki ja kuna see on looduslik, täiesti ohutu orgaaniline aine. Reaalne probleem, millele FDA tähelepanu juhtis, oli fakt, et osades juustudes oli tselluloosi lubatust rohkem. Ajakirjanikele aga sobis puidumassi sõna kasutamine pealkirjades, sest see müüs hästi.