1. “Ma sooviksin keskmise suurusega tätoveeringut”. Mis on keskmine suurus? Tätoveeringutel ei ole kindlaks määratud suurusi nagu Starbucksis - tall, venti ja grande. Tätoveeringud on väga individuaalsed – mis võib ühe jaoks olla liiga suur, võib teise jaoks jääda pigem väikseks.

2. “Kas te saaksite mu tätoveeringu väiksemaks teha?” Siinkohal tuletame meelde, et tätoveeringud on igavesed ja kuigi neid saab laseriga eemaldada või üle katta, siis lihtsalt väiksemaks ei ole neid küll võimalik teha.

3. Pärast tätoveeringu valmimist küsiti ühelt tätoveerijalt isegi: “Kui ma nüüd pesema lähen, kas see tuleb siis maha?” Artisti sõnul küsis murelik klient seda täitsa tõsimeeli.

4. “Mis siis saab kui ma vanana kahetsen enda tätoveeringut?” Üldjuhul saab see osaks sinust ja sa ei suudaks ennast enam teistmoodi isegi ette kujutada. Kahetsus võib tekkida ainult juhul kui tätoveering on halvasti tehtud või armistunud. Samuti juhul, kui tätoveering on tehtud purjus peaga! Tätoveering on püsisuhe, millega end sidumisel on parim siiski kaine olla.
Kui sa oled aga tõesti mures, et võid oma tätoveeringut paari aasta pärast kahetsema hakata, siis tuleks ehk mõelda hoopis poolpüsivate alternatiivide peale.

5. "Kas sa tegid kõik enda tätoveeringud ise?" Kuigi vahest võib juhtuda, et tätoveerija katsetab oma uut masinat paari joonega jalgadel, siis üldjuhul ei tee artistid omale siiski ise tätoveeringuid. Eriti kui antud artist on paremakäeline ja seda küsitakse tema paremal käel ilutseva "varruka" tätoveeringute kohta - nii hästi ei paindu keegi.

6. "Tätoveeritud inimesed näevad välja nagu vangid!" Sellele ei olegi muud vastata, kui aitäh! Igalühel oma maitse ja maitse üle ei vaielda.

7. "Sõbrahinda saab?" Kusjuures küsivad seda isegi juhututtavad ja võhivõõrad. Nii mõnigi tätoveerija teeks heameelega kõik inimesed õnnelikuks tasuta tätoveeringutega, kuid sellegipoolest tuleks meeles pidada, et see on nende töö ja sissetulek. Sa ei lähe ju Maxima poodi sõbrahinda küsima, miks siis peaks siinkohal teisiti olema?