TOP 7 legendi Jõuluvana ja tema abiliste kohta: pahad lapsed saavad keskaegseid piinamismeetodeid maitsta
Siin on 10 legendi Jõuluvana ja tema abiliste kohta üle kogu maailma.
1. Jõulupoisid Islandil
Jõulupoisteks on 13-liikmeline seltskond olendeid, kes Islandi jõulude tähistamisel Jõuluvana koha on võtnud. Jõulupoiste legend ulatub tagasi kolmekümnendatesse, mil üks islandi kirjanik kirjutas luuletuse jõulupoiste rollist pühadeajal. Alates sellest ajast on jõulupoisse kujutatud mitmetes erinevates rollides alates armastusväärsetest kinkijatest kuni tüütusteni välja. Neid on isegi kujutatud kui verejanulisi olendeid, kes öösiti lapsi röövivad ja söövad.
Enamasti on jõulupoisid siiski tuntud oma mängulise loomuse poolest. Igale jõulupoisile kolmeteistkümnest on omane iseäralik trikk, mida talle mängida meeldib. Näiteks üks neist käib puu jalgadel ja kiusab lambaid.
Jõulupoisid ei viska ainult vempe, vaid toovad ka lastele kingitusi. Jõulupoistega on kaasas jõulukass, keda on kirjeldatud kui kiskjat, kes sööb pahasid lapsi. Heade laste susside sisse paneb kentsakas seltskond aga kolmeteistkümnel jõuludele eelneval ööl kingitusi. Pahad lapsed saavad aga kartuleid.
2. Jõululaps Austrias, Itaalias, Brasiilias ja mõnes osas Saksamaast
Jõululaps tähendab otsetõlkes “Kristuse laps”, kes pühadeajal kingitusi teeb. Jõululaps esineb enamasti paikades, kus kristlus laialt levinud on. Kuna Jõululaps peaks olema Jeesuse beebi, siis on ta enamasti blondide juuste ja inglitiibadega.
3. Pelznikel Saksamaal, Austrias ja osas USAst
Belznikel on legendaarne figuur, kes saadab Jõuluvana teatud Euroopa regioonides, samuti ka Pennsylvanias asuvates väikestes hollandi kogukondades. Pelznikeli ülesanne on olla Jõuluvana kaaskonna peamine korravalvur. Enamasti kujutatakse teda ürgmehena. Tema keha katab karusnahk ja vahel kannab ta maski, millel on pikk keel suust välja rippumas. Erinevalt Jõuluvanast, keda lapsed armastavad, Pelznikelit tavaliselt kardetatakse ja temaga hirmutatakse pahasid lapsi.
Hoolimata sellest, et Belznikel on üldiselt negatiivne figuur, annab ta mõnede paikade traditsiooni järgi ka kingitusi. Näiteks Saksamaal saavad head lapsed 6. detsembril kommi ja väiksemaid kingitusi. Halvad lapsed seevastu saavad söetükke. Kõige hullemaid kurikaelu võib isegi Belznikel ise külastada.
4. La Pere Fouettard Prantsusmaal
Le Pere Fottard on pigem kardetud kuju ja seda täiesti arusaadavatel põhjustel. Kõige populaarsema versiooni kohaselt röövisid tema ja ta naine umbes aastal 1100 kolm noort meest, tapsid nad ja valmistasid neist hautist. Pärast seda, kui ohvrid leiti ja ellu äratati, pani Püha Nikolaus La Pere Fouettardi pattu kahetsema ning viimane pidi edasi Nikolause abilisena teenima.
La Pere Fouettard headele lastele midagi ilusat ei too, kuid mõne jutu kohaselt võib ta lastel, kes valetavad, lausa keeled välja lõigata.
5. La Befana Itaalias
Stiililt sarnane Jõuluvanale, kuid välimuselt üsna erinev. Befana on nõiasarnane karrakter, kes mängib Itaalias pühadeajal tähtsat rolli. Kõige laialt levinuma versiooni kohaselt on tegu lahke naisega, kes pakkus toitu ja peavarju kolmele targale mehele, kui nad olid teel Jeesuslast külastama.
La Befana ronib korstnast sisse, et lastele kingitused jätta nagu Jõuluvana Ameerikaski. Nurjatutele lastele jätab ta endast maha aga tuhka või sütt.
6. Krampus Austrias, Saksamaal ja Ungaris
Nendes maades on Jõuluvana enam-vähem midagi heatujulise kinkija sarnast nagu meie teda siin mail tunneme. Kuid seda väikese erinevusega — teda saadab hirmuäratav, verejanuline koletis nimega Krampus. Tema ülesandeks on nurjatute laste karistamine igasugustel keskaegsetel julmadel ja piinavatel viisidel.
Mõnedes paikades tähistatakse 5. detsembil krampusepäeva ja siis riietuvad inimesed Krampuseks, peavad paraadi ning hirmutavad teisi.
Nagu arvata võib, ei ole kingitused eriti Krampuse stiil. Legendi järgi nuhtleb ta halbu lapsi kasevitsaga (kui neil veab), halvemal juhul topib nad riidekotti ja viskab jõkke.
7. Ded Moroz Venemaal, Bosnias, Ukrainas, Makedoonias, Poolas ja mujal
Ded Moroz on Jõuluvana-sarnane, kuid sõidab põhjapõdra asemel traditsioonilise vene hobusega, mis tal saani ees on.
Kõige huvitavam aspekt Ded Morozi puhul on see, et kunagi oli ta kuri ja paheline mees, kes röövis lapsi ja nõudis neilt “lunarahaks” kingitusi. Aja jooksul ta reformeerus ja nüüd teeb ta lastele kingitusi, et oma vanu patte lunastada. Ded Morozi saadab tema reisidel lapselaps Snegurotška.
Ded Moroz saabub vana aasta õhtul või uus aasta hommikul. Nagu Jõuluvanagi, toob ta lastele kingitusi ja asetab need kuuse alla.
