Tudeng räägib, miks ja kuidas on vabatahtliku töö talle kasu toonud

Minu eelmisest kirjutisest võis ehk paljudele jääda mulje, et tudengielu on üks suur pidu ja pillerkaar. Eelarvamused on kerged tekkima, sest tunniplaan on mõistliku pikkusega, kuid see-eest on iseseisvat tööd palju. Elutempo on siin tõesti kiire. Ei saa arugi, kui juba järjekordne nädal selja taga on, sest lisaks koolitööle on lihtsalt nii palju teha ning 24 tundi ööpäevas tundub praegu nii ebaõiglaselt vähe.

Lisaks tundub mulle pidevalt nagu ma lihtsalt sõidaks oma elu ühistranspordis maha, see võtab lihtsalt nii kaua aega. Siinkohal tervitaksin kõiki tudengeid, kes kooli ühistranspordiga tulema peavad. 

Mul juba kord on selline kiiks, et ma ei oska öelda „ei“ uutele põnevatele pakkumistele, kus end arendada saaksin. Tänu sellele kiiksule liitusin kevadel Eesti Noorteühenduste Liiduga. Ma arvan, et need ägedad inimesed, kes mind aidanud on, ei tea ise ka, kui tänulik ma neile olen kõigi nende võimaluste eest.

Viimane põnev võimalus oli osaleda Vilniuses Leedu eesistumisperioodi Euroopa noortekonverentsil. Nagu ikka, avardas ka see konverents suuresti minu maailmapilti. Tudengina näen, et haridust täielikult kohandada tööturu vajadustele ei ole mõislik, sest tööturg on pidevas muutumises. Hea haridustase on alus edukaks toimetulekuks elus ning ettevalmistus tööturule sisenemiseks. Pinguta ja tee seda, mida armastad ja mis silmad särama paneb, see on osa edukast karjäärivundamendist. 

Väga paljud on küsinud, et miks ma teen nii palju vabatahtliku tööd. Kuidas mulle kõik see kasulik on olnud? Olen saanud juurde väga palju kasulikke kontakte, juhtimiskogemuse, rahvusvahelise kogemuse ning sõpru kogu eluks. Lisaks erinevad koolitused, mida kõike oma CV-s kajastada saan. Tänu sellele olin ka TTÜ-sse kandideerimisel tugevam kandidaat. Sellepärast olen ka seisukohal, et mitteformaalse hariduse saavutusi ja kogemusi tuleks varasemast rohkem hinnata, näiteks ka ülikooli sisseastumisel.

Lõpetuseks väike meenututus eilsest, kui osalesin TTÜ Kultuuriklubi tutvumisõhtul, mis on üks paljudest klubidest TTÜ-s, kus oma vaba aega veeta. Kui alguses tundsin, kuidas väsimus vähestest magatud öötundidest võimust hakkas võtma, siis Pööningule seltskonda jõudes, tundsin end kui kodus. Kõik olid nii avatud, sõbralikud ja pungil ideedest, kuidas tudengielu veelgi põnevamaks teha.

Edasi liikusime ühiselamu rõdule, mis mahutas arvatust rohkem toredaid inimesi. Kolmeteistkümnendal reedel võtsime ette rohkem ruutmeetreid ja kutsusime külla palju uusi ja vanu sõpru, et üheskoos soolaleivapeoga sisse ristida meie uus ühikaboks. Järjekordne õhtu täis uusi tutvusi ja naeru hommikutundideni.