"Üheksandike" õpetaja: tuleb olla kannatlik ja mõistev ning suuta andestada hetke ajendil keema läinud emotsioone!
Dokumentaalsarja "Üheksandikud" viimases osas tõusis päevakorda teema: mis aitaks õpetajatel ja õpilastel omavahel paremini läbi saada? Palusime oma arvamust avaldada üheksandike eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eveli Soikal, kelle kodukooliks on Jakob Westholmi Gümnaasium, kuid kes "Üheksandike" projekti raames Kuristiku Gümnaasiumis õpetab.
Soika sõnul on igas kollektiivis omavahelised suhted üheks tulemuslikkuse mõjutajaks. “Õpilaste ja õpetaja omavaheline suhe on väga oluline, sest sellest sõltub lõpptulemus ja eesmärgi täitumine,” seletab õpiraskustega noori rea peale aitav õpetaja ning lisab, et kui suhetes on suured mõrad, siis kannatavad mõlemad pooled — nii õpetaja kui ka õpilased. Kui õppekeskkonnas valitsevad pinged, siis on õpetajal raske õpetada ja õpilastel keeruline õppida — oma ülesannetele keskendumine on raskendatud mõlema poole jaoks.
“Usun, et suhetes on kõige olulisem vastastikune austus. Nii õpetajal kui ka õpilasel on teineteise suhtes ootused. Murede tekkimisel on hea ootused ja lootused lahti rääkida ja üle käia,” leiab Soika, kes teab, et sageli tekivad komistuskivid just väikeste arusaamatuste tagajärjel. “Kui aga õigel ajal jaole saada ning omavahel suhelda, siis on võimalik pea kõik probleemid lahendada,” lisab ta.
Sarnaselt ühele Noorte hääle lugeja arvamusele leiab Soika, et omavahelisi suhteid aitavad parandada ühised ettevõtmised ka väljaspool kooli. “Õpilased näevad väljasõitudel õpetajat teises valguses ning teinekord leitakse just selliste ürituste raames ühine keel,” selgitab naine.
Õpetaja sõnul ei olnud tal üheksandikega väga keeruline kontakti leida, sest tegemist on väga toredate ja sõbralike noortega. “Loomulikult on olnud ka hetki, kus minu ja mõne õpilase vahel tekkis pinge. Usun, et õpetaja peab olema kannatlik ja mõistev ning suutma sageli andestada hetke ajendil öeldud sõnu või keema läinud emotsioone.”
