Haav otsustas pärast põhikooli õppima minna just maastikuehitust, sest see eriala sarnaneb arhitektuurile. Kõiv aga soovis teha midagi loomingulist ja esmalt läks ta lihtsalt proovima eriala. Noormehed meenutavad, et enne ametikooli astumist neil palju oskusi polnudki, nii panid nad oma teadmised proovile sisseastumistestis matemaatika ja tööriistade kohta ning seejärel sai alustada juba kooliteed.

Alguses olid õpingud põhiliselt teoreetilised, nii jutustab Haav, et nad istusid klassides ja õppisid lilli, puid, põõsaid ja palju muud. Haav ja Kõivu sõnul on õppimise käigus omandatud ehitamise, taimede tundmise ja projekteerimise oskused. “Oleme nagu ehitajad, kes teavad, kuidas maastikuga mängida, ning tunnevad erinevaid taimi ja nende eluviisi,” ütles Haav.

Praktilisi töid harjutavad nad kooli hallis, kus on võimalik laduda kive ja seada plaanide järgi kokku ka muid ehitisi. „Kõik teadmised tulevad ikka koolist ja kogemus sellest, kui palju praktikas õpitut läbi teha,” selgitab Kõiv.

Lisaks koolipraktikale peavad õppurid igal aastal käima koolivälisel praktikal. Metsanduskool on Haava ja Kõivu sõnul osaline erinevates projektides, mille kaudu on võimalik end oma ametis proovile panna ka välisriikides, näiteks on Haav käinud praktikal Soomes ja Hollandis, Eestis on ta aga töötanud puukoolis. Sarnaselt Haavale on Kõiv oma oskusi täiendanud Soomes ja kodumaal.

Õppimisvõimaluseks peavad Haav ja Kõiv ka erinevaid kutsevõistlusi, sest iga võistlus annab kogemuse ja arendab võistlejat. Noormehed on oma oskusi proovile pannud Räpinas toimunud floristide võistlusel, Luua Metsanduskooli kutsevõistlusel, Noortaluniku võistlusel ja Noorel Meistril vabariiklikul maastikuehitajate võistlusel ning saavutanud neil ka häid kohti.

Viimased kuud on Haav ja Kõiv treeninud igal vabal hetkel WorldSkills´i võistluseks. Selleks käivad nad koolis võistlustööd läbi tegemas. Iseseisvalt õpivad nad taimi, mis tuleb Saksamaal maha istutada ja kordavad teooriat.

„Minu ootus WorldSkills´il on koguda 500 punkti ja sellega saada meisterlikkuse medal,” unistab Haav. Meisterlikkuse medal tunnustab neid võistlejaid, kes koguvad rahvusvahelistel võistlustel 500 või enam punkti, mis näitab õpilase suurepäraseid oskusi. Sarnased ootused on ka Kõivul, kes peab kõige väärtuslikumaks selliselt suurelt võistluselt saadavat kogemust.

Haava ja Kõivu hinnangul on WorldSkills´il osalemine justkui karastus, mida kodumaal niisama ei saa, sest sealne pinge annab kogemuse ja vastupidavuse keerukamates olukordades. Tagasi tulles loodab Haav leida endas rohkem enesekindlust, et luua enda firma või konkureerida tööturul. Kõiv aga leiab, et pärast WorldSkills´i on ta igal juhul saavutanud rohkem, kui oma õpingute alguses oskas ette kujutada.

Sel aastal toimuvad ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills 42. korda. Tänavu on asukohaks valitud Leipzigi linn Saksamaal. Eesti osaleb WorldSkills´il neljandat korda, rahvusvahelistest kutsevõistlustest osavõttu korraldab Innove. Võistlustulle astuvad kümme noort meistrit kaheksal erialal. Lisaks maastikuehitajatele panevad oma oskused proovile mehhatroonikud, trükkal, infotehnoloog, florist, mööblitisler, plaatija ja ehitusviimistleja.

Ühel keerukamal kutseoskuste proovikivil WorldSkills võistlevad Haav ja Kõiv mitme päeva vältel teiste riikide parimate sama ala õppuritega. Kohtunikud hindavad nii nende tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist.