ÜLEVAADE Sensuaalsed afro ja ladina tantsud vallutavad Eestit, 1: trenn või pidu igal õhtul!


ÜLEVAADE Sensuaalsed afro ja ladina tantsud vallutavad Eestit, 1: trenn või pidu igal õhtul!
Foto: DJ Guy erakogu

Tantsima õppimiseks on terve müriaad võimalusi, alustades sellest, et hakkad ise kodus muusika saatel liigutama.

Kui tahad aga õppida tantsima koos teise inimesega ja nii, et tulemus ei mõjuks spontaanse püstijalamaadlusena firmapeol, tasub tutvuda afro- ja ladina tantsude maailmaga.

Need tantsud leiavad aset improvisatsiooni käigus ja nime poolest on neist ilmselt laiemalt tuntud salsa, chachacha, tango.

Eesti kontekstis puudutab see termin umbes kümmekond erinevat, partnertantsude kõrval ka mõnda sarnase päritoluga soolotantsu nagu reggaeton.

Peamine erinevus võistlus- või seltskonna- ehk peotantsudest: eesmärk on mitte võistelda, vaid õpitut praktiseerida ja protsessist rõõmu tunda – ning paljude erinevate partneritega.

Tulemus sünnib "siin ja praegu", mitte kokkulepitud koreograafiana ning sõltub nii juhtija kui ka järgija oskustest koostööd teha.

Mulle meeldib definitsioon, mille pakub välja postitus ajaveebis Ruedarama: "Kui võistlus-, rituaal- ja rahvatantsudes inimesed teevad kokku harjutatud liikumiste seeriaid, siis partnertantsu puhul peavad teineteisega eelnevalt mitte kokku harjutanud inimesed olema võimelised tantsima tantsuraami, kehapositsiooni ja liigutuste keele kaudu suheldes."

Ajaloost

Afro ja ladina skeene Eestis sündis salsatrennide näol Tallinnas "kaugetel" 1990ndatel.

Seotud lood:

"Salsa jõudis Eestisse 1998. aastal, mil käputäis huvilisi hakkas esimesi samme õppima erinevate külalistreenerite käe all," selgitab Casa de Baile üks omanik Andre Põlm, kes annab ise peamiselt kuuba salsa tunde.

"Trennid toimusid erinevates pubides-baarides ning huviliste ja harrastajate ring kasvas tasapisi. Lisaks kohalikele treeneritele (Triinu Onton ja Pirje Laagus) käis tihti Tallinnas ka välisõpetajaid, kes oma teadmisi edasi andsid."

2006. aasta suvel loodud Casa de Baile oli esimene püsivate trenniruumidega salsakool ning on siiani Eesti suurim salsakool.

Põlmi hinnangul on CdB trennidest läbi käinud ning erinevatel üritustel salsaga kokku puutunud inimesi üle 10 000.

Järgneval pildil näete hetke, kuidas üks CdB salsatrenn välja näeb.

Foto: Casa de Baile

Praegu

Tänapäeval on kogukond vägagi elav – regulaarselt trennis käib korraga sadu inimesi, enamik trennidest toimub õhtuti, esmaspäevast neljapäevani.

Tallinnas võiks trennihuvilise jaoks esile tõsta suuremad koolid nagu Casa de Baile, Euphoria, Fusion, ArteLatino, ja nimekiri pole lõplik.

DJ Rain Ader kommenteerib: "Võrreldes mõne muu Euroopa paigaga on meil tantsueluga lood isegi suhteliselt head. Meil on kaks klubi, igal õhtul pidu, mõnele jätkub rohkem rahvast, mõnele vähem.

Muusikavalikuga näeb minu meelest enamus DJdest kõvasti vaeva, eriti kuna rahvast ei ole üleliia palju ning neid peab hoidma võimalikult kaua tantsimas. Meil on professionaalne kuuba DJ...

Skeene on võrreldes 5 aasta taguse ajaga kasvanud kordades, praegune kõige kehvem tavapidu on ikkagi parem kui tolleaegne kõige rahvarohkem pidu!"

Maarika Susi (foto tema erakogust)

"Eesti salsaelu on kindlasti saanud viimastel aastatel tuule tiibadesse. Salsatajate arv kasvab ja huvi ladina tantsude vastu on tõusnud. Tore on näha, et ka külmas talvises Tallinnas on praktiliselt igal argipäeva õhtul mõni koht, kuhu minna salsat tantsima! Ja Eesti mehed on vägagi head tantsijad, tõesõna," kiidab omalt poolt professionaalne tantsija ja tantsuõpetaja Maarika Susi.

Peod Tallinnas toimuvad kindlatel õhtutel kindlates paikades, peamiselt Cubanitas ja Lootsi keskuses Copa Cabana Klubis, mis mõlemad asuvad kesklinnas.

Reeglina algab pidu tasahilju 21-22.00 paiku ja lõpeb argiõhtul kell 1, aga nädalavahetusel veel palju hiljem, kui korraldajad ise väsivad.

Loe veel

Euphoria asutajad Andre Haikal ja Arina Vesman (foto Haikali erakogust)

Siiski tuleb nentida, et tantsuelu õitseb eelkõige Tallinnas... Euphoria üks asutaja, möödunud suvel ka Pärnus hoogsalt tegutsenud Andre Haikal tõdeb, et hetkel on pealinna-väline tegevus soikunud.

„Kevadel tahame hakata seal kaks korda nädalas trenne andma, nii salsat kui ka bachatat,“ rõõmustab ta huvilisi.

Hiljuti avas Tartus tantsukooli Latin Passion aga itaallane Marino Bresciani. Nii et tulevikuväljavaated kogukonnas on pigem positiivsed.

Välisõpetajad toovad uusi tuuli

Nagu 1990ndatel, külastavad Eestit nüüdki sageli rahvusvaheliselt tuntud treenerid, mõni jääb siia koguni pikemaks ajaks elama-töötama.

Mitmed siiajäänutest on kohalike tantsuentusiastide seas väga hinnatuks kujunenud, eriti Nemanja Sonero (Serbiast) ja Andre Haikal (Liibanonist).

Nad on aidanud kohalikel tantsijatel nii enda kui ka trennide üldtaseme suhtes aja jooksul oluliselt nõudlikumaks muutuda. Ka korraldavad nad üritusi ja kutsuvad siia teisi rahvusvaheliselt tuntud õpetajaid.

Praegu on raske kujutleda, millises seisus oleks kohalik kizombaelu ilma Nemanja pidevate trennideta – või kas seda üldse eksisteeriks. Ärme unusta, et veel kolme aasta eest oli see sensuaalne paaristants Eestis pooltundmatu.

Nemanja Sonero (foto tema erakogust)

Nemanja kommenteerib kizomba kiire menu kohta Eestis: "Tantsimine üldse ületab kõik tõkked ja kustutab piirid. Kizomba teeb seda lõpuni välja ja tekitab inimeste vahel lähedase ühenduse, mitte ainult füüsilise, aga ka emotsionaalse, spirituaalse ja kultuurilise – usun, et seda on meil tänapäeval vaja.

Olla kasvõi värske tuttava embuses ja temaga sensuaalselt tantsida on lihtsalt ilus, inimlik ja paljudele teraapilise mõjuga, sest paneb nad rõõmu tundma ja naeratama."

"Kizombat eelistavad naised toovad oma eelistuse põhjuseks sageli meeldiva lähedustunde, tantsu rahuliku tempo ja muidugi hüpnootilise muusika. Kiiret salsat tantsides võib naisel tekkida vurrkanni tunne, mida on mõnus kizombaembuses maha rahustada," ütleb Casa de Baile mänedžer ja kizombaentusiast Virginia Sööt.

Pidu käib, Virginia Sööt ja Reigo Tuulik kizombahoos CopaCabanaKlubis

DJ ja peokorraldaja Guy Raphael arvab omalt poolt: "Kizomba kiirel edul Eestis on ilmselt rohkem kui üks põhjus.

Esiteks, midagi uut skeenel, mis koosnes varem peamiselt salsast, chachachast ja bachatast. Teiseks, siinsed naised näevad selles ainsat võimalust peol aktsepteeritaval kombel "sensuaalne" olla, sest kizomba on sensuaalsem kui teised kolm tantsu. Aga kui juba naised kohale tulevad, siis tulevad mehed kindlasti ka!"

Eesti ei seisa maailmast eraldi

Muidugi käivad inimesed meeleldi ka välismaal tantsimas ja vastupidi – kedagi ei üllata, kui suvalisele peole saabub huvilisi Lätist, Soomest või kaugemaltki.

Maailmas toimub afro- ja latiinotantsude üritusi väga palju, nii väikseimaid kui festivalimõõtu.

"Välisfestivalide külastamine avardab pilti kogukonna suurusest ja sellesse kuulumise võlust. Üllataval kombel on tegelikult suur salsakogukond väga väike. Samuti annab see loomulikult võimaluse intensiivselt oma oskusi arendada, nii arvukaid tantsutunde võttes kui ka terveid öid festivali pidudel tantsukingi kulutades.

Soovitan igal tantsuarmastajal külastada mõnda välisfestivali juba kasvõi kogemuse eesmärgil ja garanteerin, et armastus suureneb veelgi," kinnitab Maarika Susi.

Tallinnas on nüüd isegi kaks iga-aastast festivali. Suurürituste hulka kuuluvad ka Casa de Baile igasuvine laager ja igakevadine Salsakruiis (toimub ühe nädalavahetuse jooksul Tallinn-Stockholm-Tallinn vahelisel reisilaeval).

Kõiges eelnevas seisneb afro- ja ladina skeene eelis teiste paaristantsude harrastajate ees: toimub väga palju üritusi, kus õpitut kinnistada ja harrastada.

Teine suur eelis on juba tehnilisem: inimene ei õpi kindla partneriga lihtsalt mingeid trikke ja samme sooritama. Ta võib oma harrastusega tegeleda maailma mistahes paigas, kus samade huvi ja oskustega inimesi leidub.

Silmapaistvad tulemused eeldavad muidugi mõlemalt osalejatelt enamat kui toorest lusti ja pealehakkamist, aga see on juba teine teema.

Loe ka ülevaate teist osa, mis puudutab levinuimaid müüte tantsuelu kohta!