Uus Citroën C6 on sõiduk, mis omapärasest välimusest hoolimata sobib presidendi ametisõidukiks.
Uus C6 avaldas mulle muljet juba siis, kui nägin tema esimesi pilte ajakirjade uudisterubriikides. Planeeriti sõidukit kaua: vist üle kaheksa aasta! See on aga täiesti mõistetav, sest niisugune omast ajast pikalt ees olnud ime nagu Citroën DS vajas hoolikalt kavandatud järeltulijat.
C6 rabab mind eelkõige oma disainiga, eriti auto tagaosas! Julge kaarega tagatuled ja harjumuspärasele vastupidiselt kumer tagaklaas. Eestvaade pole ehk enam nii radikaalne, soliidne aga igal juhul. Põnevaks teevad eestvaate just need esirataste kohale kaarduvad esituled.
Soliidsust lisab ka pikk küljejoon. Omapärase lahendusena torkavad silma raamide ja kolmnurkakendeta ukseklaasid. Pisut ootamatu oli aga ustel kohata käepidemeid, mis on juba ammu tuttavad Peugeot 307-lt. Ka juhiukse sisemine link ja aknalülitite plokk on pärit sealtsamast.
Citroën C6 välimusega sobivad uued, 18-tollised valuveljed. Viiteid legendaarsele DS-ile võiks aga siiski rohkem olla: tahtmatult tekib huvi, milline oleks C6 välimus siis, kui tagaratas jälle pooleldi poritiiva alla peituks.
Salong on oodatult ruumikas
C6 salongi istudes tekib küsimus: kus on mugavam, kas ees või taga? Tagaistmed on üliahvatlevad ja kutsuvad, kuid – ma olen siiski rohkem harjunud rooli taga olema – alustame juhikohast. Salongi disain on meeldiv, kuigi kohe silman lisaks ukselinkidele ja aknatõstukinuppudele roolisamba küljes Peugeot 307-lt tuttavaid tulede ja aknapesurite lülitamise kange, samuti raadio oma…
Rool on nahkne, kuid tagasihoidlik, armatuurlaud kaetud pehmekoelise materjaliga ja liigendatud puitdekooriga. Tavapäraseid näidikuid C6-st ei leia, on vaid kitsuke digitaalpaneel ja reisiarvuti ekraan keskkonsoolil. Viimaselt näeb rehvide rõhke, samuti parkimissensoritelt laekuvat infot. Pardakompuuter toimib ka navigatsiooniseadmena, kuid sellises pärapõrgus nagu Eesti pole tollega midagi peale hakata.
Uue Citroëni varustusse kuulub ka Headup Display, mis kuvab esiklaasile sõiduki hetkekiiruse. Lisaks näeb esiklaasilt peegeldumas kaugtulede ning bensiinipaagi tühjenemisest teatavat märgutuld. Muide, esiklaasile kuvatava näidu kõrgust saab soovi korral reguleerida.
Keskkonsoolilt leiab veel suure hulga mitmesuguseid lüliteid, sisseehitatud mobiiltelefoni klahvistiku ja kliimaseadme juhtnupud. Mõlemad nahaga kaetud esiistmed on elektriliselt reguleeritavad, samuti saab istme asendi auto “mällu” salvestada. Palju on erinevaid panipaiku. Uus Citroën on kindlasti turvaline auto: EuroNCAP-i kokkupõrketestis pälvis ta viis tärni.
Siiski kibelen ma selles autos ka tagaistmele! Tagumisel diivanil on ruumi laialt, kuigi vaid kahele inimesele. Kolmandale reisijale on nii turvavöö kui ka peatugi, kuid keskel istuda ei ole sugugi mõnus.
Tagareas reisijal on üks lisavõimalus ennast mugavalt tunda: tagumise istme võib soovi korral lasta nn magamisasendisse. Kui aga keegi on parempoolsel esiistmel laiutanud/laiutamas, saab käetoe otsas olevast lülitist selle ettepoole sõidutada, tekitamaks oma jalgadele küllaldast vaba ruumi. Ei ole vaja juhti tema töö juures tülitadagi, et jalgadele magamisasendis peaaegu meeter maad ruumi teha. Head und! Ja tekki polegi vaja, ka tagaiste on soojendusega.
Mina ei ole siiski (veel…) see mees, kes liiga pikalt taha jääks. Uuesti rooli ja taas teele!
Maanteel vaikne, aga mitte eriti nobe
ükskõik kas C6 ülihea kvaliteediga muusikakeskus mängib või mitte, mootori häält salongi kuulda ei ole. Mootori töötamisest saab aru vaid tahhomeetrit vaadates. Väga vaikne ning kuuldavasti ka väga puhas ja loodusesõbralik on see 215-hobujõuline kolmeliitrine V6. Käigukast on kuuekäiguline automaat, manuaalkasti C6 puhul üldse ei pakutagi.
Auto liikuma hakates suleb kesklukk kõik uksed, samuti lukustatakse pagasiruumi luuk. Sõit kulgeb väga vaikselt ja sujuvalt, suisa suursuguselt. C6 põhja kõrgust maapinnast on võimalik keskkonsoolil olevate lülititega reguleerida, maanteel sõites leiab auto optimaalse kõrguse ise, pole karta, et kiirteel kõrgele asjaldi kohale hõljuma jääte.
Vedrustuse ja käigukasti saab sportlikuks seadistada, kuid vähemalt vedrustuse puhul pole tulemus meie teede ja tänavate jaoks mõnus. ülim nauding on standardse vedrustusega üle raudtee hõljuda, peaaegu midagi pole tunda, samuti ei kuule raudtee ületamisele iseloomulikku klobinat. Suurematel kiirustel aitab auto stabiilsuse suurenemisele kaasa pagasiruumi luugist kerkiv antitiib.
C6 vaarisast, Citroën DS-st on meeles see, et ajast ees olev auto vähemalt maanteel nõrga mootori tõttu ajast ette ei jõudnud. Sama tunnen nüüd minagi C6 roolis, mingit seljatoesse rebimist ei teki, masin on suur ja raske, tühikaalu 1816 kg. Kütusekulu on normaalne: tehase andmetel peaks keskmine olema 11,2 liitrit, testisõidul aga 11 l/100 km-le.
Kojamehed töötavad vihmaga automaatselt, peeglid tumenevad kõik taganttulijate tulede valgel. Kojamehed ei taha küll klaasi ülaserva päris puhtaks teha; kui pesuainet peale piserdada, ei jõua see suuremal kiirusel klaasi ülaservani. Küll aga purskub ja pritsib pesuvedelikku laias kaares esituledele.
Väga teretulnud uuendus on hoiatus auto teelt kõrvalekaldumise korral. Seda saad oma nahal tunda – kui oled tukkuma jäämas ja lähened sõiduraja märgistusele vasakul pool, hakkab juhiistmes miski vasaku reie all vibreerima, paremale poole kaldudes parema reie all.
Kas C6 saab samasuguseks kultusautoks nagu vana suur kass Citroën DS, ei oska mina ennustada, sest hind pole vastuvõetav just paljudele. Mulle aga on see nüüdseks kohale jõudnud limusiin tõesti juba ammu meeldinud, ma ootan teda väga meie igavasse liikluspilti. Tere tulemast, C6 – bienvenu!
