Tegemist on täiesti legitiimse teadusliku teooriaga. Meaden on Stonehenge’i ja hulgaliselt teisi Inglismaal asuvaid neoliitikumist pärit kiviringe uurinud juba 20 aastat ja pakub nüüd välja, et nad on loodud eesmärgiga heita maapinnale hiigelsuuri peenisekujulisi varje. Neid varje kasutati teooria järgi viljakusrituaalideks iidsetes ühiskondades.

Päiksetõusul kasvab peenisekujuline vari ja "penetreerib" sisemist kiviringi ja lõpuks jõuab keskse "naiskivini". Seega on tegemist omamoodi seksuaalse varjuteatriga.

"Minu põhiline avastus on see, et paljud kiviringid olid ehitatud viljakusreligiooni aegadel ja paigutatud nõnda, et soodsatel kuupäevadel päiksetõusul liiguksid fallosekujulised varjud sümboolse "isakivi" juuest sümboolse "emakivi" juurde," kirjutab Meaden oma teadustöös.

"Stonehenge’i puhul penetreerib kiviringist väljaspool paikneva üksiku kivi vari kiviringe ja lõpuks jõuab kiviringide keskel asuvale altarikivile, mis on sümboolselt naissoost."

"Hilises neoliitikumis võis see olla dramaatiline visuaalne vaatemäng, mis kujutas kosmilist maaema ja taevaisa ühtimist."

Meaden pildistas viie aasta jooksul päikesetõuse Stonehenge’i juures ja leidis, et selline vaatemäng leiab aset kaheksal päeval aastal. Esimeseks on talvine pööripäev.

Teised teadlased ja eksperdid on Meadeni teooriat kritiseerinud.