Viimase nädala jooksul olen hakanud vanemate inimeste tarkust ja elukogemust eriti väärtustama. Kui varem kuulasin tihti vanemate ja targemate õpetussõnu nii, kuidas juhtus – vahel võtsin kuulda, teinekord mitte – , siis nüüd annab see valusasti tunda. Sõna otseses mõttes!

Vanaema iseenesestmõistetavate õpetussõnade, et pärast ujumist kuivata alati kõrvad ning ära tuule kätte mine (k.a tugeva autokonditsioneeri kätte), eiramine maksis kätte – koos tarkuseteraga käis ka külm tuul ühest kõrvast sisse ja teisest välja – nii et tulemuseks on mõlema kõrva äge põletik. Lisaks sellele, et kõrvus on kogu aeg tunne, nagu peaksid seal kehva nägemisega pisikesed kääbusmehikesed teravate vibunooltega kõrvakiledele jahti, pole ka põrgulik ja kõikehaarav lõikav peavalu 30kraadise kuumusega just kõige paremini talutav. Lisaks kõrvapõletik kurdistab.

Siiski – pole head ilma halvata. Poolkurdina olen kogenud üsna tavapäratut vaikset nädalat, kus ümbritsevad helid ja hääled on üsna kaugeks jäänud. Seega on mul olnud võimalus ideaalseks ajaveetmiseks – lõputuks rahulikuks lugemiseks.

Ühes teoses kirjutab viimseid elupäevi veetev vanem saksa naisterahvas väga südamlikult ning õpetlikult võõrsil olevale tütretütrele. Ta räägib oma elu õpetustest ja kogemustest, seletab nii omaalgatuslikke samme kui ka tema eest vastu võetud otsuseid.

Ta kirjutab sellestki, kuidas toona olid paljud abielud tihti naisterahva jaoks vanemate sobitatud tehing, mis oligi pigem kohustus kui tütre tundeid arvestav. Samuti sellest, kuidas sageli polnud seetõttu ühiskonnas kehtivate normide tõttu üldse võimalik kunagi tõelise armastatuga koos olla.

Tänapäeval on õnneks võimalik abielluda just selle inimesega, kes südames, kuigi tihti eelistatakse eri põhjustel siiski vabaabielu. Siiras rõõm on näha, et seda trendi murtakse ja tundub, et viimasel kuul on lahti läinud justkui pulmamaraton, kus paarid oma jah sõna ütlevad. Nende seas on poliitik Vilja Savisaar ning ooperilaulja Taimo Toomast, samuti ärimees Anders Tsahkna ja tema modellist kaasa Annely Rebane ning hinnatud kolumnist Susan Luitsalu oma režissöörist elukaaslase Marek Miiliga.

Suured õnnitlused neile ka Kroonika toimetuselt!

Järgmine kord oma vanemate ja vanavanematega kohtudes kuulake aga nende heatahtlikke õpetussõnu tõsisemalt – paljud neist tarkuseteradest on piisavalt väärtuslikud, et neid niisama kõrvust mööda lasta...